Ajalooline traditsioon: Simuna.

Vanad teed


Kärsa metsas elanud inimesed suurte sõdade aegu. Ümber olnud suur järv ja hirmus tüma soo. Inimesed teinud siis laudadest tee nagu silla. Praegu on see tee maa sisse vajunud. (Liisu Veil)
Vanal ajal olnud Avanduse raba nii pehme, et kiikunud, muidu pole inimesed läbi saanud, kui teinud rabast läbi pakkudest tee. Tee alanud Avanduse veski juurest ja viinud Käru mõisani. Läbi raba viinud ka Rootsi sõja aegne tee. Nüüd tehti uus tee peale. (Ann Green)
Praegune Simunast Kärusse minev tee on endine Rootsi sõjatee. See tee ühendanud kahte Rootsi Kaarli lossi - Porkunit ja Laiust. (Mihkel Kümnik)
Läbi Immukvere, Veneverest Käru peale läks Rootsi sõja aegne tee. Venelased taganenudki seda mööda. (Aleksander Rootberg)
Joala ja Väike-Tammiku vahelisest Kolgisoost on välja tulnud pakkudest tee. Jutustaja pole vanarahva käest midagi ligemat tee kohta kuulnud. Igatahes tuli tee Kiltsi poolt ning suundus Laiuse poole. Soost leitud pakud olnud tammed ja veel nii kõvad, et neist tehti kraavidele trummid peale. (Juhan Vend)
Lasinurme ja Selliku vahelises soos on pakkudest tee, mida kasutatud kuni viimase ajani. Tee läinud Nikelsaare künkalt Kalalinna tallu. Tee olnud ehitatud suurtest kahesüllalistest pakkudest, mis olnud üksteise kõrvale laotud. (Johannes Parm)
Lagesoost läheb Kaarel XII sõjatee (Vägeva jaama ligidal). Tee on ehitatud palkidest, aga kuna ta viimasel ajal on jäänud unarusse, siis on teele peale kasvanud jalapaksuselt sammalt ja isegi päris suured põõsad. Tee avastati juhuslikult, kui jutustaja, kelle krundisse mainitud tee kuulub, sohu hakkas kaevama kraavi. (Ernst Ehvert)
Napu soost olevat Vene valitsuse ajal ülesse leitud pakkudest tee. Olevat Kaarel XII või Rootsi sõja ajast pärit. (Mart Martinson)
Põhjasõjaaegne tee läheb Edru külas üle Saare talu heinamaa, läbi Piibe jõe madaliku Lahu külla Laupa tallu, kust edasi suundub Koeru peale. (Hugo Kool)
Käru külast läheb läbi Rootsi-aegne sõjatee. See tee on selgesti näha veel Peetso talu koplis, kust ta suundub läbi Risti talu maade otse rappa. Kaarel XII sõitnud seda teed mööda Simunasse. (Johannes Parm)
Lessos Piljago jõel olnud vanasti sild, sealtsamast läinud ka vanaaegne sõjatee. Praegu seal enam teed ei ole. (Jaan Veermann)
Kärus kaotatud suur külatee ära. Teine tee oli sakste tee. Seda mööda matsid ei tohtinud sõita. (Juhan Peebu)
Määri Sootagusele läinud tee läbi raba. See tee jäetud maha, sest mõisahärra ajanud uue tee, ainult paar sülda eemal endisest teest. Mis põhjusel seda tehti, seda jutustaja ei tea. (Eva Naarits)
Käru küla asub keset soid ja rabu. Praegu viib Sallast Kärusse ilus teise klassi tee. Vanasti oli tee aga põhjatu ja porine, et rahvas pole muidu ligi pääsenud, kui pannud tee kohale maha hagu, pakke ja saelaudu ning lükanud kärudega kraami külla (tee pole hobust kandnud). Sellest saanudki küla omale nimeks Käru küla. (Gustav Tomberg)
Kissa ja Rohu vaheline tee, mis on haruldaselt sirge, sündinud nii. Rohus olnud kange mõisahärra Hull-Buck. Ta pole sallinud endist Kissa-Rohu vahelist teed, mis olnud käänuline ja kõver. Korra lasknud hobused ette panna, tahtnud Simunasse sõita. Kihutanud Rohust otsesihis, läbi rukkivälja Kissasse. Nii tekkinudki uus tee, mis tarvitusel tänapäevani. (Juhannes Krikmann)
Sirevere tee kaotati sõja ajal ära. (Toomas Veskilt)
Kitsemetsas on vana Kirikumägi, sealt oli vanasti läbi läinud tee. Nüüd on see tee rohtunud, maha jäetud ning osalt põllu all. (Leena Rääk)
Pikasilla soos praeguse kivitee asemel olnud varem puupakkudest tee. Soo olnud nii pehme, et vesi virtsunud pakkude vahel. See tee ühendanud Lammasküla mõisat Väike-Tammikuga. (Johannes Parm)
Koila külast läinud läbi vana veskitee, kuid kus tee täpselt alanud või miks ta maha jäeti, seda jutustaja ei tea. (Juhan Ehvert)
Kadunud on Lasinurme küla vana tee. Vana külatee läks praeguse uue koolimaja juurest kuni Otsa taluni. Küla viidi laiali, endine tee on põllu all. (Villem Kaldas)
Endine Salla tee, mis läks kõrtsi eest läbi, on ära kaotatud. (Juhan Peebu)
Tammiku mägede taga on suured lahinguplatsid ja vanaaegsed sõjateed, mida mööda oma vägi on vaenlase selja taha viidud. Kus see tee täpselt on, seda jutustaja ei teadnud. (Karl Madrus)
Tammiku mõisa alune on keldreid täis. Jutud on, et lossist viib mingi salatee. Jutustaja ei tea, kuhu see tee viib. Arvatakse, et pärit Rootsi sõja ajast. (Rudolf Spiegel)
EKLA, f 199, m 60, 52/9 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!