Ajalooline traditsioon: Simuna.

Üldisi topograafilisi mälestusi


Simuna kirikumõisa männiku asemel olnud 500 aasta eest järv. Praegu kasvab seal männi- ja lehtpuu segamets. Maa on praegugi veel pehme ja õõtsuv, kohati päris rabane. (Liisu Veil)
Salla mägede asemel olnud vanasti linn. See vajunud maa alla ning linna asemele tõusnud maa alt mäed. (Aleksander Veil)
Praegune suur Peetla raba olnud Peipsiga ühenduses. Peetla olnud ennemalt suur veekogu, mis aga kinni kasvanud. Suurte vihmade aegu ja kevaditi lainetavat ta veel praegugi nagu järv. (Johannes Parm)
Rootsi ajal olnud Nõmme ojal veski. Kivid on praegugi alles. Üks on maa sisse vajunud, teine on aga alles peal maa. Samuti on alles veski tamm. Oja on aga ära kuivanud. (Aleksander Rootberg)
Edru küla piirides on Kaanjärv, sealt on omal ajal jõgi välja jooksnud. Õhtu pool raudteed on veel tunda endise veskijärve ja tammi aset. Umbes 50 aastat tagasi olevat näha olnud veski vesiratas, nüüd on vajunud maa sisse. Praegu on jõgi kadunud. (Hugo Kool)
Rakke mägedes olevat jooksnud Kalevipoja kammitsas hobune ja teinud niisugused tipulised mäed.
Kalevipoja puhkepaik olevat Seli mäel, kohta pole täpselt teada. (Priidik Luik)
Tammiku välja all on soo ja seal pole mitme inimpõlve mälestuses kasvanud tammesid. Kraavi kaevamisel aga tulnud välja tammepakkusid, oma kaks sülda pikad. Mehed võtsid neid sealt välja, aga nad olid veel nii kõvad, et neist tehti tarberiistu. Seal vist kasvanud vanasti tammemets. Sõja ajal raiutud maha ja jäänudki sinna ja maa kasvanud üle. (Karl Madrus)
Tammikus on mäeaahelik, mis hakkab minema Tammiku rehe juurest metsa. Kaks kõrget mäeahelikku teine teisel pool madalat teed, need olevat sõjavägede poolt kaevatud vallid.
Ka Tammiku järved olevat kaevatud, ei olevat loomulik, et mitu järve nii ridastikku on. Ka Traksi mägi olevat kaevatud: keset sood järskude külgedega mägi, soo kahel pool. (Juhan Kingsep)
EKLA, f 199, m 60, 60/2 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!