Asustus

Rahvas olevat Avandusele tulnud kusagilt Ingeri kandist. (Villem Seefelt)
Hirlas on endiseid elanikke, kuid väga palju on ka sisserännanuid. Nii on Tombergid Jaagu tallu tulnud Torma kihelkonnast, Rehesaare tallu Mürk - Põltsamaalt, Kärt - Pilistverest; Rauts on tulnud kusagilt rannast. Põltsamaalt on tulnud veel Mitsid ja Jännid, kes aga Riiamaale tagasi läksid. Enamjagu rahvast on tulnud kõik Simuna piirest. Vana Hirla põhi on Seefeldid. (Kaarel Tomberg)
Avanduse ja Kissa vahel on võrdlemisi uus küla - Kantküla, nimi on pärit Põllula juurest, asutati umbes 50 aastat tagasi.
Kissa külla on rahvast tulnud lähemast ümbrusest. Nii on Kuuslerid tulnud Rohust, Mäele aga Jaagupi kihlkonnast. Välja rännanud on Andres Lass Siberisse, tuli aga sealt tagasi ja asub praegu Väike-Maarjas. Samuti rändas Siberisse Juhan Eller, kes seal praegugi asub. (Toomas Veskilt)
Määrisse pole rahvast kusagilt sisse rännanud, ainult paar perekonda Avanduselt. Villem Tekk küll oli rännanud Siberisse, aga tuli jällegi hiljem tagasi. (Rudolf Rääk)
Padu külla on juurde tehtud Saarevälja talu. Selle talu maad olid varem vabadikkude käes. Mõisahärra võtnud need maad ära, pannud krunti ning müünud ära. Kaasiku Abram Padus tegi omale äia karjamaast talu. (Leena Piilefelt)
Rahvas on Padu külla tulnud kõik Simuna kihelkonnast, eriti Avanduselt ja Kissast, väga harva kaugemalt. Nii on Kruusbergid tulnud Kurtnalt ja Tedrekullid Paasverest. (Ado Senker)
Määri Sootagusel on kõige vanemad pered Noku, Köögi ja Odramaa. Teised tekkisid hiljem. (Aleksander Rootberg)
Sootaguse küla on alles asutatud võrdlemisi hilja, umbes saja aasta eest. Vanasti olnud karjamõis. Mõis ajas Määri küla laiali ja osa lõhutud peresid viis Sootagusele. Kõige enne said maad kupjad ja kiltrid. Jutustaja isa olnud rehepapp Määris, see saanud siis omale küla südames koha. Rahvas on enamalt jaolt sisse tulnud Määrist, aga ka Avanduselt ja Kissast. Kõige kaugemalt on tulnud Veneverest ja Sallast, Rootbergid on tulnud Kiltsi lähedalt. (Eva Naarits)
Sirevere küla asemel olnud vanasti saunad. Mõisnik hävitas saunad ja pani maad krunti. Saunamaad osteti ära. Seepärast ongi Sireveres nii väiksed kohad, ainult kaks suuremat kohta. (Mai Tedrekull)
Joala külla on tulnud rahvast Järvamaalt ja kolm perekonda Põltsamaalt. (Liisu Kammer)
Tammikus olid teoorjuse lõpupäevil rahutused. 22 talupoega kirjutas endid üles, et Kaukaasiasse minna. Kolm venda asunudki hobustega teele, aga hiljem tulnud tagasi.
Suure-Tammiku küla on väga vana, palju vanem kui mõis, aga ka mõisa asutamist ei teata. Mäe talu on tehtud jagamise teel. Sinna on Petserist setud rännanud. Pohlaka tallu on tulnud rahvas Tormast, Pillinile Võtikverest, Innule Kärust. Enamasti aga jällegi omast kihelkonnast. (Juhan Steinberg)
Väike-Tammikusse on rahvas tulnud samuti oma kihelkonnast. (Juhan Vend)
Kui Käru mõis talusid hakkas müüma, siis oma inimesed ei julgenud osta. Mõisahärra müüs siis talud mulkidele ja teistele Riiamaa meestele. Vanadest kärulastest on veel omadel kohtadel Tedre, Peetso, Pirnbaum, Kirkmann ja Kivistik. Teised on kõik uued. Kärulased aga rändasid välja, ülejäänud jäid vabadikkudeks ja asutasid Käru Saunaküla. Selle Saunaküla asemel oli vanasti suur mets, see raiuti maha ja endistele peremeestele anti väikesed saunalapid, kus nad elada võiksid. (Hindrek Prääma)
Koila mõis on suuremalt osalt tehtud uudismaast. Kõrve talud samuti uudismaast. Lessus olnud 40 aasta eest Makarovi saevabrik. See lõiganud metsa maha ja selle maale asutatud talud. Nii tekkisid Põlendiku, Pisti, Porga ja Kaerasaare. Viimase asemel olnud ennemalt metsavahi koht.
Koila külla on inimesi tulnud Tartumaalt. Nii on Sepa, Kuke, Pällo ja Altkõrtsi rahvad pärit Tartumaalt. Viljandimaalt on mulgid tulnud Tõrvaaugule ja Vahtramäele, kuna vanast Koila põlvest on elanikud järgmistes taludes: Harjul, Madisel, Piiril, Söödil, Kubjal ja ka Lessus Mardi peremees, kuigi talu kuulub juba Kaavere külla, kuulub vana Koila põhja. (Juhan Ehvert)
Lasinurme külas on Lepiksoni talu nr. 10 võrdlemisi uus. Küla laialiviimisel sai see talu omale põllud endistest küla õueaedadest. Kärneri, Kääri ja Andrese talu kaevu asemed on veel selgesti põllu sees tunda.
Lasinurme vana põhi on Reinu ning Ülevalt- ja Alt-Parisvere. Sepale on elanikud tulnud 60 aasta eest Põltsamaalt, Korbale Pilistverest, Otsale Mõisamaalt, Andresele Kodaverest, Alt-Turule Viljandist, Vahemetsale Laiuselt, Rajale kusagilt Riiamaa seest. Mõned perekonnad on tulnud ka Emumäelt ja Sallast, Haukamäelt Koilast. (Villem Kaldas)
Kõige vanemad Mõisamaa päriselanikest on Peebud, Veelmannid ja Pohlakesed. Rahvast on tulnud sisse Tammikult, Lasinurmest ja Koilast; Telliste perekond on tulnud Harjumaalt. Kui peale suurt katku küla rahvast tühjaks jäänud, tulnud Lätimaalt rahvast Mõisamaale. (Juhan Peebu)
Endistest elanikest on Suure-Rakkes Vöörmannid kõige vanemad. Nende perekonna traditsiooni järele asunud nad Pearu kohale juba Rootsi sõjast saadik. Muidu on rahvast Suure-Rakkesse tulnud ümbrusest, Kooliperele tulid elanikud Sürgaverest, Tormast, Mikule Sallast. Jutustaja on samuti pärit Sallast, enne Suure-Rakkesse tulekut elas ta Venemaal. (Jaan Veermann)
Pole teada, kes Edrus on põline elanik. Rahvas on siin palju edasi-tagasi rännanud. Nii tuli Kumma Nõmmkülast Järvamaalt, Aur Tammikult, Pällo jällegi Vaimastverest. Üks perekond läks Hirlasse. Mardi talu rahvas läks Venemaale, Sagrist reisis Krimmi. (Jüri Traks)
Seli külla on rahvast tulnud lähemalt ümbrusest ja ka Tartu- ning Viljandimaalt. Suled on koguni pärit Läänemaalt. Ülejõe Luiged aga on põlised selilased. (Priidik Luik)
Uustalu Toomas Padust rändas Pensasse, samuti Sirevere külast Org. Padus ostis Uustalu esimesena koha, kuid läks siis Krimmi. (Toomas Veskilt)
EKLA, f 199, m 60, 91/8 < Simuna khk., Avanduse v., Salla v. - Ilse Post (1932)