Sõjad vanematest aegadest peale

Simunas on palju mälestusi sõdadest, aga need ei ulatu palju kaugemale Rootsi sõjast, mis rahva mälestustesse on jätnud sügavad jäljed.

Üsna vanal ajal olnud palju sõdu, aga lahinguid peetud väga viletsate abinõudega, neil olnud ainult vibupüssid, kirved ja nuiad. Kelle vahel neid sõdu peetud, seda jutustaja ei tea. (Juula Peil)
Emumäe aheliku harjal on suured augud - vanaaegsed pelgupaigad, kust vaenlast piiluti. Need augud olnud tarvitusel ammugi enne Rootsi sõda, sest vanasti olnud siis suured sõjad ja tapeldud kurjasti. Kelle vahel need sõjad olid, seda jutustaja ei tea. (Ants Triipstok)
Kaua aega tagasi olnud suur Rootsi sõda. Rootsi Raudpea sõdinud Venega. (Marie Laane)
Rootsi sõja ajal röövlisalgad käinud tappes ja põletades ringi. Üks aga, kes oskanud tulesõnu, roninud pakku suure kuuse otsa. Vaenlased siis tulnudki ja pannud majale tule räästasse. Mees aga näinud seda puu otsast pealt ja lausunud nii: “Sütti, sütti, ei hakka, ei hakka!” Ja pole hakanudki tuli põlema. Vaenlased läinud siis metsa veerde, otsinud tulesõnujat, aga kui nad kedagi ei leidnud, tulid tagasi ja panid uuesti tule räästasse. See mees lausunud jällegi, et: “Sütti, sütti, ei hakka, ei hakka.” Ja tuli ei ole põlenud. Ja nii kolm korda. Vaenlased olnud hirmus vihased, aga maja jäänudki põletamata ja röövlid läinud minema. (Anu Õunapuu)
Suurte sõdade ajal tulnud vaenlased külla. Kõik olnud ära pagenud, ainult kaks naist olnud veel külas, üks neist väikse lapsega. Ilma lapseta naine läinud ja peitnud end küla taha kadakapõõsasse. Teine naine jooksnud ka nutuga sinna, et las ma tulen ka. Esimene ajanud selle aga minema, et mine ära, sinu laps hakkab karjuma ja annab mind ka ülesse. Teine naine läinudki kurva meelega ära, pole saanud enam kuhugile peita, vaenlased olnud juba külas, jooksnud puupinu taha. Kuid vaenlased leidnud kadakapõõsast esimese naise ülesse ja tapnud ära, teine naine pääsenud ühes lapsega. (Liisu Veil)
Rootsi sõja ajal jutustaja ema isa-isa elanud Karaski vallas Kanepi kihelkonnas. Küla taga olnud suur soo. Sõja ajal külarahvas pagenud kõik sohu. Jutustaja ema isa-isal olnud 9 last, pannud noore täku vankri ette, lapsed vankrile ja läinud külast välja. Jõudnud just pakku kuusemetsa, kui juba vaenlaste ratsavägi tulnud. Pole enam muud teha saanud, kui tõmmanud hobuse metsa varju (hobusel olnud võru nina ümber, pole saanud hirnuda). Vaenlase vägi läinud külla, soosse põgenejad lastud maha, tema aga jäänud lastega järele. Kaks poega toodud Pudivere mõisa. Pudivere sõjatee ääres on kõrts ja metsavahi koht. Seal hakkas üks neist vendadest elama, koht sai omale hiljem Karaski nime. Seal on seda sugu 4-5 põlve elanud. (Mihkel Kümnik)
Rootsi sõja ajal Lasinurme külas perenaine teinud kord leiba, laps maganud kiiges. Äkki näinud, et soldat tuleb, jooksnud ära parsile. Husaar tulnudki sisse, võtnud mõõga ja teraga läigitanud lapse käte peal, see naernud ja ajanud käed püsti. Kui ema seda näinud, võtnud halu ja löönud soldati selja tagant maha. Soldati taskus olnud palju kuld- ja hõberaha, naine saanud päris rikkaks.
Ühes teises peres Mõisamaa külas pannud perenaine jällegi leibu ahju. Soldat tulnud sisse, nurunud naiselt raha, sel pole anda olnud. Öelnud siis: “Kui sul raha pole, anna üks leib siis. Naine jälle pole raatsinud anda, andud pool leiba. Soldat võtnud siis ise ja löönud naisel mõõgaga pea otsast maha. (Karl Madrus)
Umbmetsas olnud kaks peret. Sõja ajal olnud need nii maha jäetud, et kasepuu kasvanud katusest läbi. Pärast olnud nende perede asemel Ummukse küla, mis praegugi alles Riiamaa sees. (Anu Õunapuu)
Suure-Rakkes Tooma-Juhani talus (Vöörmann) olnud Põhjasõja ajal kolm venda, üks olnud rikas, teised vaesed. Röövlid tulnud Kanariku poolt ratsa ja vennad hakanud eest põgenema. Rikas vend kogunud kõik oma varanduse kokku, istunud oma hea täku selga ja põgenenud Liigvalla poole. Kuid maja ligidal oleval künkal, umbes pool kilomeetrit eemal pannud röövlid hobuse kinni (teinud hobuse ära), see pole enam edasi saanud. Röövlid kihutanud järele, tapnud rikka venna ja riisunud tema varanduse. Mõlemad teised vennad aga põgenenud talust aia ääri mööda metsa, läinud siis lahku ning alles kolme aasta pärast juhtunud Riia linnas kokku.
Simuna kihelkonda jäänud selle sõja aegu kõigest kolm suitsu alles, rahvas olnud kõik mööda soid ja metsi laiali põgenenud.
Suure-Rakke külast Tõnumeeste talust põgenenud inimesed Rootsi sõja ajal metsa. Tallu jäänud vaid üks vanamees. Vaenlased tulnud külla, võtnud vanamehe kinni ja hakanud pinnima, kus raha ja kus raha. Muudkui andku kätte. Vanamehel aga pole seda olnud. Vaenlased pannud puu tema pintsaku käistest läbi (selja tagant) ja pannud siis vanamehe tema pikki juukseid pidi rehealuse lakke kõlkuma, ise aga läinud ära. Vanamees kiigutanud seal end seni, kuni juuksed kõige peanahaga ära tulnud. Siis läinud ööseks metsa ümberkukkunud kuuse juurte alla varju.
Ühest teisest Suure-Rakke talust viinud vaenlased perenaise ära. Kui ta hiljem hulga aastate järel koju tulnud, olnud lapsed kõik juba suureks kasvanud. Olnud sügisene aeg, naine tulnud sisse, vene riided seljas, kodurahvas pole teda enam ära tundnud. Küsinud siis öömaja, lubatud ka ja läinud ahju peale sooja. Koer tulnud ja hakanud ahju ees nuutsuma, ainult tema tundnud veel perenaise ära. (Hugo Kool)
Suure sõja ajal tulnud üks soldat tallu, kus ainult naine kodus olnud. Soldat pannud naise enda pead otsima. Naine tapnud soldati noaga. (Ann Green)
Peale suurt sõda käinud röövlisalgad maad rüüstamas. Sõjamehed olnud imetoredad. Hobused paatidega ehitud, säranud päris. Keda kätte saanud, seda tapnud. Üks naine näinud, et tulevad. Pole kuhugi mujale joosta saanud, kui jooksnud ahju, nii jäänudki ellu. (Liisu Veil)
Avanduselt on sõda üle käinud, tehtud kõik plangiks, küla olnud päris tühi. Üks pugenud haopinu alla, jäänudki sedaviisi ellu. Mis sõda see olnud, seda jutustaja ei tea. (Madis Söörd)
Kaavere külla Kanepi tallu korjatud vange kokku ühe suure sõja aegu. Hakatud neid edasi saatma. Üks olnud üles kerisele roninud ja ennast mustaks kui neeger määrinud, selle nad peksnud eneste keskelt minema.
Ühes teises talus käinud pardiajaja, võtnud leiba ja suure noaga määrinud võid peale. Naine võtnud leivalabida ja löönud ta surnuks. Matnud ta ahju nurka maha. Hobusel olnud kõik hõbeketid kaelas, need võtnud naine ära, hobuse aga viinud mõisahärrale. (Jaan Veermann)
Suure sõja ajal läinud röövlisalk üle Lauka raba. Laukad aga olid rohelise samblaga vaid üle kasvanud ja nii nad pole märganudki hädaohtu. Ratsutanud sisse ja plauhti! uppunud terve see salk. (Liisu Veil)
1861-1862 olnud suur Krimmi sõda. Palju mehi käinud sõjas. Jutustaja isa käinud ka Krimmi sõjas. Peale Krimmi sõda kaotatud teoorjus ära. (Juhan Ehvert)
Sakslased tahtnud, et türgid võtaksid Eestimaa ära, sellest see sõda tulnudki. Türgid olnud juba õige ligidal, jutustaja ei tea nüüd, kas Laiusel või Riias. (Ants Triipstok)
EKLA, f 199, m 60, 99/109 (1) < Simuna khk., Avanduse v., Salla v. - Ilse Post (1932)