Näljad ja ikaldusaastad

Orjuse ajal olnud suur nälg. Rahvas keetnud hapuoblikaist ja nõgestest putru. Vähe rikkamatel olnud ikka leiba süüa. Kui jutustaja päris väike laps olnud, siis ta näinud, kuis üks külanaine kord neile tulles võtnud põrandalt kartulikoori, pühkinud puhtaks ja pistnud suhu. Noored tüdrukud olnud näljast nii nõrgad, et kiige all ei olnud enam tantsida jõudnud, öelnud siis nii: "Tantsib ikka täis kõht, ei tantsi valge särk!" (Eva Naarits)
Näljaajal korjanud inimesed maa pealt külmunud kartuleid, pannud seda aganaleivasse. Olid poolnäljas. (Ants Triipstok)
Nälja- ja ikaldusaastail võttis külm kartulid ära. Inimesed tõid need koju, tegid jahuks ja tegid neist kooke. Mõisapõllud koogiti konksudega läbi, otsiti kartuleid. Korjati oblikaid, naate ja nõgeseid, neist tehti suppi. Rukistele pandi aganaid sekka. Kui rehe all vilja tuulati, pandi väravad kinni. Tuulajal oli väike luud käes, kui pikk õlekõrs sattus teradesse, siis tõmmati see ära, peenike praht jäi kõik sisse. Näljaga varastasid üksteise aidast teri. Suvel heinal olles ei võinud leivakotti kuhugi jätta, kohe varastati ära. Magama heites pandi pea alla. (Karl Madrus)
Näljaajal oli leib nagu aganahunnik, märg ja libe. Kui leiba pigistati, siis tilkus kollast vett. Rukkeid oli nii vähe, et need rabati toas ära. (Villem Tedrekull)
Nälja- ja ikaldusaastail inimesed söönud samblaid, kartuleid üleüldse pole olnud. Närinud kapsaid ja kaale, see olnudki see toit.
Näljaajal inimesed söönud nõgesesuppi, selleks korjatud emanõgeseid. Leivast olnud suur puudus, leiva hulka segatud aganaid. Vilja tuulati kinniste uste taga, et muidu viib tuul aganad välja. Teolistele pandud kaasa leiba, mis ühest kohast teise tõstes ära lagunenud. Karjasele pandud soola karbiga kaasa. Sel ajal olnud loomadel krapid kaelas. Kord loomad kadunud ära, karjane otsis ja jooksis, kuulis ikka krapi häält, jäi seisma, siis jäi ka krapi hääl vait. Eks sool karbisenud karbis, see olnudki see krapi hääl. (Jaan Veermann)
Suurtel ikaldusaastatel olnud maksud suured, vilja aga vähe. Magasiaida võlg neelas kõik viljasaagi. Inimesed surid nälga. Kartulitest tehti kooke. Jutustaja isal, kes oli kooliõpetaja, oli leiba. Jutustaja, kes sel ajal olnud väike laps, andnud ükskord salaja külalastele leiba ja saanud selle eest seaduse järgi peksa. (Loviisa Tomberg)
Jutustaja lapsepõlves olnud kehvad ajad ja ikalduse aastad. Isegi silku pole olnud. Tuli ratassepp (kes tegi puust rattaid) majja, siis temale antud silke, aga pere pole saanud. Soolagi oli vähe. Soolatera, kui kukkus maha, pidi otsima seni, kuni kätte said, kasvõi higi otsa ees. (Madis Söörd)
Teoorjuse ajal olnud suured nälja- ja ikalduseaastad. Leib olnud niisugune, et mitte pole kokku hakanud. Olnud rukki, kaera ja agana segu. Ahjust välja võttes olnud hullem kui paljas raba. (Villem Kaldas)
EKLA, f 199, m 60, 110/4 (1) < Simuna khk., Avanduse v., Salla v. - Ilse Post (1932)