Ajalooline traditsioon: Simuna.

Kirikuõpetajad


Simuna õpetajaks enne praegust õpetajat olnud Ed. Pauker. Paukerite perekond olnud Simunas kolm inimpõlve kirikuõpetajateks (200 aastat). Vana Pauker, Eduard Paukeri isa, olnud käre ja vali mees. Kui Ed. Paukerit tema isa asemele õptetajaks pühitsetud, siis tulnud rahva hulgast üks sinise mütsiga naine välja, rapsanud noorel õpetajal mantlist ja hüüdnud: "Ära mine jutlust rikkuma!" Pärast otsitud küll seda naist, aga pole kätte saadud.
Ed. Pauker olnud vagase kõnega hoolas mees. Inimestega käinud hästi ümber. Olnud väga hea südamega. Tema juubeli puhul pidanud üks võõras õpetaja kõnet, see öelnud: "Kas sa võid öelda, et sa oled oma ametit südamest teinud? Oled südamest nii mitmed tuhanded ristinud, leeritanud ja matnud?” Siis vana õpetaja minestanud altari ette ära. (Kaarel Tomberg)
Simunas korjatud uue kirikukella jaoks raha. Õpetaja Pauker aga pannud selle mokka. Saatnud raha Saksamaale sõja tarvis.
Korra õhtul jooksnud köster Normanni tüdrukud kirikuaeda, et lähevad sealt otse läbi kirikumõisa tüdrukutega juttu ajama. Äkki näevad, Simuna kiriku ukse ees lüüakse kaarte. Tüdrukud jooksnud karjumisega Normanni juurde. See paneb palitu selga, võtab kepi kätte ja läheb värava peale vaatama. Näebki, et kiriku ukse ees on laud ja selle ümber istuvad vana Avanduse krahv, Rahkla Miiling, Võivere Pagu ja vana Pauker ning mängivad kaarte. Normann läinud noore Paukeri juurde, et tulgu appi. See pannud ametiriided selga, võtnud piibli kätte ja läinudki mängijate juurde. (Normann olevat tahtnud ka kaasa minna, aga Pauker öelnud: "Jää värava peale, nad kisuvad sind lõhki.") Käskinud neid mängu lõpetada ja ära minna. Vana Pauker hüpanud siis püsti, kiristanud hambaid, käed olnud rusikas ja hüüdnud: "Poleks sul neid ametiriideid seljas, ma sulle näitaks tuulevarju. Ma kisuks sind lõhki!" Noor Pauker aga vastanud: "Mina peksan teid jumalavaimu mõõgaga!" Igaühe viinud üksikult oma haua juurde, lugenud ja palvetanud seal. Peale selle olnud mitu nädalat haige, võõrad õpetajad käinud jutlustamas. (Liisu Veil)
Aleksandrikooli liikumisele ja Jakobsonile oli Pauker seesmiselt vastu, aga väliselt oli erapooletu. Eeskujulik õpetaja niihästi oma elu kui ka suhtumise poolest. Näiteks oli Laiuse õpetaja Pidder kuulus kõneleja, sel ajal oli kombeks, et õpetajad üksteist vastastikku kõnelema kutsusid. Ed. Pauker kutsunud Pidderi Simunasse kõnelema. Siis rahvas öelnud nii: "Tore kops on Laiuse õpetajal, aga meie õpetajal on parem süda."
Iga leerilaps pidi maksma 80 rubla. Kuid kuna õpetaja kunagi peale ei käinud, siis jäeti see tihti maksmata. Üks noormees tuli kord kahe aasta pärast seda maksu õiendama. Pauker võtnud raamatu lahti, vaadanud ja öelnud, et maks on õiendatud. Poiss ajanud vastu, et ei ole ja jätnud raha õpetaja kätte. Peale jutlust kutsunud Pauker selle noormehe tagasi ning pakkunud raha tagasi. See aga ei võtnud, oli kindel, et temal on maks maksmata. Mõlemad vaielnud tükk aega, viimaks lepitud kokku, et see raha pannakse vaestekassasse, õpetaja öelnud, et tema südametunnistus ei luba seda vastu võtta. (Ernst Peterson)
Korra Simuna õpetaja vana Pauker pidanud liiga pika jutluse ning mõisateenijad jäänud nii hiljaks koju tulema. Avanduse krahv (vana) olnud hirmus vihane, kärkinud ja sõimanud koledal kombel. Need vabandanud endid ja öelnud, et jutlus kestis nii kaua. Avanduse krahv kinkinud siis vanale Paukerile liivakella, siis ta teab, millal jutlust lõpetada, muidu räägib jälle liiga kaua. (Toomas Veskilt)
Vana Pauker peksnud raamatuga leeripoisse vastu nägu, ise aga öelnud: "Mina olen nüüd püha viha täis!" (Liisu Veil)
EKLA, f 199, m 60, 119/24 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!