Ajalooline traditsioon: Simuna.
|
Köstrid
Villem Normann oli 60 aastat Simuna köstriks. Tõsine ja korrektne mees. 1835. aastal asutas Eestimaal esimese vallakoolmeistreid ettevalmistava kooli, veel praegugi rahva seas tuntud Simuna seminari nime all. Normann oli väga täpne, näiteks kui ta kusagil lubas olla kell 10, siis oli ta seal juba kolmveerand üheksa. Pidas rahvale palvetundi, oli suur autoriteet. (Ernst Peterson)
Vana Normann teinud inimesi terveks. Jutustajal olnud silmad haiged, läinud Normanni juurde. See teinud silmad terveks, ise käratsenud: “Mis sa nii hilja tuled? Kas sa varem ei teadnud, kus ma elan?” (Ann Green)
Normannil olid kirjaniku kalduvused, kirjutanud raamatuid. Olnud ka poolarsti. Olnud väga tõsine mees, rahvas kartnud kangesti. (Ado Senker)
Vanal Normannil olnud vana piibel. Üks leeripoiss saanud selle kätte ja hakanud lugema. Kus vaimud tulnud välja, terve tuba olnud teisi täis. Normann tulnud tuppa ja näinud, mis juhtunud. Lasknud poissi piiblit tagurpidi lugeda, siis kadunud vaimud ära. (Juhan Känd)
Vana Normann oli suure au sees, kui ta surnud, siis peetud uhked matused. Terve Simuna kihelkonna mõisnikud olnud matusel. (Mihkel Kümnik)
Üks vana väljateeninud soldat olnud kord Normanni juures lupjamas. Vana Normann tulnud tema juurde ja küsinud: "Kaua sa, Mihkel, olid sõjaväes?" Mihkel vastanud: "Mina vahtisin 25 aastat varsasaba alt välja." Normann löönud käega ja pannud alul minema, hiljem tulnud tagasi ja küsinud: “Seleta, Mihkel, kuidas sa vahtisid varsasaba alt välja.” See siis seletanud, et varsasabast olnud tutid mütsi peal. (Leena Piilefelt)
EKLA, f 199, m 60, 149/51 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)
|
|
NB! Materjalile laieneb autori-ja iguskaitse, mistttu enne nende linkimist
vi edasist kasutamist vtke hendust aadressil
haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake vljaande aadressile! |
|