Kohalikud tegelased, kupjad, valitsejad, vallavanemad

Kaarel Triipstok, esimene Salla talitaja, olnud range mees. Käinud Harpega veski pärast kohut. Harpe keelanud tal jahvatamise ära, aga Triipstok käinud kohut kuni Peterburini ja senatini. Lõpuks jäänud ikkagi Triipstoki võit. Triipstok olnud vanamoodi mees, käinud kaltsad jalas. Teenijatega olnud hea, keelanud nõrgematel ülejõu töötada. Heinaajal läinud küüni ja küsinud ikka: "Noh, tüdrukud, kas tahate võidelda?" Pehmete heinte sees siis ta maadelnud oma rahvaga. Uhke polnud raasugi, kuigi tal oli kolm suurt talu. (Hindrek Prääma)
Jutustaja isa Kaarel Triipstok ostis Kärust veski ja ehitas mäele. Harpel oli aga mõisa maal veski ning nõudis, et talitaja oma veski kinni paneks. Kui see sõna ei kuulnud, kaebas kohtusse. Talitaja öelnud, et ega härra või seda keelata, ega tuul härra jagu ole. Harpe vastanud sellele: "Kui tuul minu maa pealt üle puhub, siis on ta minu jagu." Kohus mõistis, et Harpe ei tohi veskit maha lõhkuda, aga talitaja ei tohi ka veskit käia lasta. Lõpuks leppis talitaja Harpega ära, siis vanamees viis ta mõisa ja andis talle veini, pani siis käe õla peale ja ütles: "Me ikka oleme mõlemad kaks kanget meest!" (Ants Triipstok)
Kaarel Triipstok käis jala Peterburis senatis õigust otsimas. Õleside olnud vööl ja paljalt terad olnud taskus, neid ta ikka teel närinud. Saanudki viimati õiguse. Olnud seal kange mees, mõisnikke polnud põrmugi kartnud. (Juhannes Krikmann)
Kaarel Triipstok lõi Salla suure ühisvalla. Ühendas sinna Salla, Tammiku, Mõisamaa, Koila, Emumäe ja Lasinurme. Peale selle lõhuti see varsti ära, sest talitaja viidi kodust ära. Sallasse aga kutsuti soldatid, need praalisid ja tapsid seal ning läksid sealt Mahtrasse tapma. Triipstok viidi vangi. Haagreht Stakelberg sõitnud ise Sallasse. Mehed aetud kõik vallamajasse kokku, Jüri Vimpberg üksi ei läinud, oli metsas nii kaua redus olnud, kuni kõik möödas. Vallamajas said kõik mehed kere peale, ainult Jüri Vimpberg jäi ilma. Valla kirjad ja põhikirjad viidi ära ja inimesi sunniti uut talitajat valima. Inimesed aga ei valinud ja kui Triipstok tagasi tuli, valiti teda uuesti. (Villem Kaldas)
Mõisamaa mõisas oli tige kubjas nimega Ants Tombach, peksnud inimesi koledal kombel. Pärast teoorjuse kaotamist elas omaette väikeses saunas. Ükskord Laane kõrtsis üks mees, keda ta ennemalt väga armetult peksnud, tahtnud talle nahatäit anda. Kubjas Ants saanud sellest nõust aru, läinud välja, see mees tagant järele. Teised jooksnud järele ja hoidnud kinni. (Karl Madrus)
Kupja-Ants olnud eluajal tige ja õel mees, aga enne surma lugenud ja laulnud üksinda oma saunas. (Juhan Peebu)
Määri mõisas olnud hirmus tige kubjas, kutsutud teda Kitse-Kupjaks, inimestele andnud aga nuuti. Kui keegi midagi halvasti tegi, laskis aga alla tuppa viia, seda tuba nimetati surikambriks, seal siis peksid kaks meest teine teiselt poolt. Kitse-Kupjal olnud pruut, rehepeksmise ajal olnud see õlgede peale tukkuma jäänud, ei Kitse Jaan pole hoolinud, andnud talle mööda pihta mis plaksnunud. Rahvas küll põlastanud ja hurjutanud, et ta läheb siis niisugusele, kes teda juba ennem peksab. Tüdruk ikka läinud. (Eva Naarits)
Avandusel oli Valga-nimeline kubjas. Kõik kartsid teist, läks ja käis alati suure kirumisega. (Mihkel Kümnik)
Koilas olnud tige valitseja vana Tuglas, see peksnud alati mehi. Võtnud aga mehel kuklast kinni ja ladunud selga. Korra läinud jällegi ühele kallale. See olnud suur tugev mees. Pidanud alul vana Tuglase maha lööma, aga mõelnud ümber ja virutanud ta ainult põllule seliti. Kohus mõistnud talle 100 vitsahoopi. Haagikohtunik aga öelnud: "Ükskõik, kas sa ta maha lõid või mitte, üks karistus puha.” Mehel olnud tagantjärele väga kahju, et pole teda ikka päris maha löönud. (Juhan Ehvert)
Avanduse metsahärra oli Ungarimaalt. Oli kuri mees. Käis ikka küla kasse ja koeri laskmas. Lasknud ka oma õpilase surnuks ja matnud metsa maha. Õpilane hakanud talle vastu, siis lasknudki. (Juhan Voolmann )
Määri opman Eichhorn oli jutustaja ajal vana hall mees. Jutustaja ajal enam ei peksnud, ainult pahandas ja kärkis, aga ennem olnud küll vali mees peksma. (Eva Naarits)
EKLA, f 199, m 60, 152/7 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post
(1932)