Pärisorjus

Pärisorjuse ajast mäletatakse võrreldes teoorjusega õige vähe, ka ei tee rahvas oluliselt vahet pärisorjuse ja teoorjuse vahel, fikseerides seda üldiselt orjuse ajana.

Majanduslik olukord
Hirlas olnud rahvas kangesti kehv. Lehmi ei olnud, olid ainult mõned kitsed. Majad olnud kõik suitsutared. Söök olnud imevilets, ainult sool ja leib. (Loviisa Tomberg)
Inimesed elasid korstnateta majades. Kõik kohad olid musta ja tahma täis. Rohu küla endine nimi olnud Must küla. Nimi tulnud sellest, et külarahvas käinud ühest kaevust vett toomas ja jalajäljed olnud kõik mustad. (Luise Mumme)

Õiguslik kord (inimeste vahetamine)
Pärisorjuse ajal pidanud löögi eest ka veel tänama. Kui ei tänanud, siis said teise nahatäie veel. Isegi vankriratta vastu olevat inimesi vahetatud. (Villem Tedrekull)
Siim toodi Harjumaalt ja Emumäelt anti vastu koer. Siim võttis naise ja selle kaasavarana toodud tekk on veel praegugi jutustaja käes, kes nende järeltulija on. Perekonnanimeks saanud Siimu järeltulijad Korjus. Korjused elavad praegugi Laekveres. Siim olnud Emumäe veski peal, olnud suur purakas mees. (Juhan Känd)
Jutustaja vanaema oli elanud veel pärisorjuse ajal. See kõnelnud, et mõisnik võis teha oma rahvaga, mida ise tahtis. Ütles, et mindagu seda peremeest teenima ja tuli minna - ega vasturääkimist olnud. (Madis Söörd)
Tüdrukud ja vanatüdrukud - kõik pandud mõisat orjama, olgugi et maalapikest polnud. (Mai Tedrekull)
Oldud heinamaal, kui ei ole õieti niidetud, tõmmati sealsamas maha ja antud nahatäis kätte. Seda tehtud nii päris- kui ka teoorjuse ajal. Eks ta olnud üks orjus puha. (Juhannes Krikmann)
Ehvertite esiisa (kaks venda) vahetati Harjumaalt. Nende järele sai Harju koht oma nime. (Juhan Ehvert)
Jutustaja isal olnud kaks lelle. Nad elanud siis Nõmme mõisas. Korra sõitnud tõld treppi. Mõlemad poisid kutsutud põllult mõisa, tõlda ja läinud. Keegi pole teadnud, kuhu, alles pärast tulnud välja, et üks oli Tallinna pool ühe härra juures toapoisiks. Teisest ei ole midagi kuulda olnud.
Käru mõisas oli üks noormees vahetatud valge vasika vastu. (Karl Madrus)
Vanal mõisnikkude ajal on Suled Läänemaalt koerte vastu Selile vahetatud. (Priidik Luik)
Olu Tooma isa on Lasinurme mõisast Rohusse toakoera vastu vahetatud. (Juhan Sults)
Pääro Oplistein vahetati Avandusele koera vastu Maidla mõisast. (Juhan Voolmann)
Leesmanni Jaani isa Padus on vahetatud koera vastu. Jäätla mõisast antud mees ja Moorast antud koer vastu. (Ado Senker)

Karistused
Kes härrale vastu hakkas, seda peksti kirikupostis. (Karl Madrus)
Simunas peksti inimesi, eriti vargaid, kirikuposti küljes. Peksti kolm pühapäeva järjest. Vitsu toodud koormatega. Iga vitsakimbuga löödud ainult kolm korda, siis visatud minema ja võetud uus. Peksu ajal olnud inimese käed rihmaga ülesse tõmmatud. Kõik see peksmine olnud mõisnikkude tegu. Kasus tüdrukuid karistati ka nii. (Anu Õunapuu)
Suured kurjategijad pandi kõrist saadik maasse ja siis künti tal adraga pea otsast maha. Üsna vanasti olevat saetud puusaega. Kui tüdruk kasusse läks ja lapse ära tappis, siis sai ka tema ära tapetud. (Villem Hufelt)
Tüdruk läks kasusse, tappis lapse ära. Tüdruk võeti kinni ja pandi tünni. Tünni sees olid raudnaelad. Seda tünni veeretati, nii et liha luie pealt lahti tuli. Tüdruk suri ära ja maeti Käru metsa maha, haud praegugi alles. (Juhan Voolmann)
Kivikeldrites on hoitud inimesi kinni, nii et nad sinna surnud. Võivere mõisa keldrites on nähtud naharibasid, mis meeste seljast nülitud. (Liisu Veil)

Jus primae nocte
Teopoiss pidanud kupja tütre ära võtma, olnud väga ilus tüdruk. Hull-Buck käsutanud esimesel ööl peale laulatust tüdruku mõisa. Tüdruk võtnud noa kaasa, tapnud Hull-Bucki ära. Kupja tütar võetud kinni, viidud Tallinna raesse, sealt väljamaale. Aga ei saksad ole julenud talle ka midagi teha, emale antud 60 vitsahoopi selle eest, kui halvasti ta oma tütre on kasvatanud. See olnud kahesaja aasta eest. (Aleksander Rootberg)
Saksad tarvitanud esimese öö õigust. Nii nad seda verd on seganud. Kõik mustaverd eestlased on mõisnikkude tehtud. Õiged eestlased on heleda pea ja siniste silmadega, seda viimast on jutustaja raamatust lugenud. (Juhan Känd)
Vanasti kui abielluti, siis naine pidi esimese öö härra juures mõisas olema, kus olnud noored saksad. Üks tüdruk olnud kange. Võtnud ööseks pussi kaasa. Öösel pussitanud härra ära, ise jooksnud redusse. Pärast saadud kätte, aga pole midagi tehtud. Saksad siis ise otsustanud selle moe maha jätta, et pärast hakkavad kõik nii tegema, tapavad neid maha. (Karl Madrus)

Põgenemine orjuse eest
Üks mees põgenenud orjuse eest Rootsi. Löönud adra maasse, ise öelnud: "Täna ma kündsin siin veel, aga homme ei tee ma enam!" Olnudki teisel päeval kadunud. Otsiti küll, aga mis kadunud, see kadunud. (Leenu Leemets)
Graubergi Indrek oli olnud teopoiss ja iga päev pekstud aina. Kord väljale minnes seisnud vana Miiling künkal, kaigas käes ja tagunud mehi, need läinud sealt hanereas mööda. Indrek näinud, et temani on kõigest 5-6 teomeest. Tõmmanud hobuse lahti, karanud selga ja metsa. Härra röökides järele. Indrek hobuse seljast maha ja võsastikku. Nii põgenenudki ära. Suvel olnud siis Loksal karjas. Karjapalga müünud ära ja läinud siis Venemaale. Soldatisse mineku aeg jõudnud kätte, läinud Rakverre. Poolvend tõmmanud esimese numbri, tema läinud selle asemel kroonusse. Poolvend andnud veel 15 rubla peale, saanudki nii peksust lahti.
Tebe, Villem ja Roht, Ants olnud mõisas vaimupoisteks. Vedanud sõnnikut ja saanud kupja käest peksa. Ühel päeval pannud metsa redusse. Olnud seal juba 2-3 päeva. Tebe, Villemi isa olnud kilter, see rääkinud siis mõisnikule, et poiste nahad olnud peksust puha korpas, et nad pole jõudnud enam kannatada. Mõisahärra lubanud neile andeks anda ja peksu järele jätta, siis meelitatud poisid metsast välja. (Juhan Sults)
EKLA, f 199, m 60, 158/69 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)