Rehepeksmine

Öösiti peksti rehte. Vaimutüdrukud olid nii unised, et ei ole enam inimesi ära tundnud. Ikka oldud kaks päeva ja üks öö tööl ja siis üks öö magada. Inimesed lausa tuikunud jalgel. (Ann Green)
Talupojad peksid oma rehte öösel, päeval oli mõisaorjus. Pahmati hobustega, lapsed näitasid peergudega tuld. (Liisu Veil)
Enne pärdipäeva hakati juba reht peksma. Rehte peksti öösel, hommikul pidid jällegi kohe tööle minema. Puhkust anti ainult keskhommikul. Kui aga heinamaa kaugel juhtus olema, siis kulus see puhkusetund just sinna minekuks, magamisest ei olnud juttugi. (Juhan Sults)
Jutustaja ema kõnelnud, et vanasti pekstud kõik mõisa rehed öösel. Hiljem olevat aga mõisas päeval rehte pekstud, talupojad aga peksid kõik öösel oma rehed. Kell üksteist hakati peale ja kuni päevatõusuni. Peremeest, kes oma rehte ka päeval peksis, seda naerdud välja. Jutustajal olnud raske elu. Olnud oma maja tööd, lapsed väikesed veel, siis rehepeksmise juures vajunud silmad vägisi kinni. (Eva Naarits)
Rehepeksmise orjus olnud väga raske. Üks inimene pidanud koorma vilja ära peksma. Kaheksa koormat olnud korraga üleval. (Juhan Känd)
Jutustaja isa oli rehepapp, see ikka vanasti kõnelnud palju rehepeksmisest. Vili olnud lademeis. Mõni pole jõudnud oma lademeid puhtaks peksta, sellele antud keppi. Rehepeksmine olnud raske töö, mõned, kes olid nõrgemad, pole lihtsalt jõudnud, neil läinud väga halvasti. (Jüri Traks)
Teoorjuse ajal peksti mõisas öösel rehte. (Priidik Luik)
Rehepeksmine oli raske töö. Kell kaksteist aeti maast üles rehte peksma. (Ants Kuhlbach)
EKLA, f 199, m 60, 176/8 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)