Voorid

Avanduselt läksid viinavoorid Peterburisse, Narva ja Tallinnasse. Veeti puuregedega, puutallad all. (Leenu Leemets)
Suured voorid läinud Peterburisse. Eesti voorid olevat vahel vene vooridega kokku põrganud. Seal oli siis kakeldud. Jutustaja isale, kes olnud võrdlemisi väike mees, tunginud määratu suur venelane kallale. Jutustaja isa aga olnud kange vaimuga. Võtnud hoogu, siis suurelt kaugelt hakanud jooksma, saanudki nii teise pikali maha ja kirvesilmaga peksnud venelase pehmeks. (Liisu Veil)
Viinavooris käidi üle Sirtsu soo Narvas. Kui voorile mõisnik vastu tuli, pidi voor kraavi pöörama. (Toomas Veskilt)
Orjuse ajal külamehed vedasid mõisa piiritust ja vilja Narva ning Peterburisse. Igal peremehel olid vooripäevad. Mõisnikul olid ainult sõiduhobused. (Mihkel Kümnik)
Mõisa voori läksid mitu valda korraga, ööseks mindi kõrtsidesse ja kui juhtus mitu voori ühte kõrtsi, siis oli varsti tüli lahti. Olnud toredad riiud, kistud karvupidi ja topitud pöidlaid silma, silmamunad olnud päris punased. (Rein Mumme)
Viinavoorid käisid küla hobustega Narvas ja Peterburis. Senkli Ants oli Peterburist leiba ostnud ja söönud seda leiba. Kohe võtnud vere välja ja surigi selle kätte. Kõik, kes seda leiba sõid, need surid.
Mõisahärral olid omal ilusad punased aamid. Raudteega ei tahtnud saata, et seal hõõruvad ära, nii saadetigi veel kaua aega viinavooridega. Narvas käidi seitsme päevaga. Peterburikäiguks kulus aga kaks nädalat. (Ado Senker)
Mihklipäevast jüripäevani aeti viina. Kui siis tuli käsk: “Homme lähete Salla mõisa, lähete viinavoori.” (Karl Madrus)
Viinavoorid käisid Tartusse ja Riiga. Peremeestel hobused ja söök. Ühe hobuse peal olid heinad, teisel jälle midagi muud. Reed olid puutaldadega. (Ants Triipstok)
EKLA, f 199, m 60, 180/2 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)