Väeteenistusse viimine ja sellest kõrvalehoidmine

Vanal ajal püüti väevõimuga soldatisse. Inimesed põgenesid selle eest. Räästvere nõmme olevat keegi põgenenud. Elatanud end seal hulga aega, kuni viimati surnud. Siis leitud metsast ja maetud maha. Olnud üks Juhani-nimeline. (Juhan Ehvert)
Kui Rootsi-Vene sõda olnud, siis tehtud nihuke leping, et enne sadat aastat ei tohi siit, meie maalt, sõdureid võtta. Mõisnikud siis püüdnud mehi, viinud Tallinnasse ja müüdud kalli raha eest kroonule.
Mõisasundijad püüdnud, aga oli juba teatud, ja siis hoitud kõrvale. Jutustaja lelle püütud terve suve, siis jõululaupäeva õhtul, kui ta kodus olnud, tuldud ja püütud kinni. See olnud 1812. aastal. Viidud kohe mõisa, pandud jalad pakku ja kohe Tallinnasse. Seal aetud pea paljaks. Tema ajanud peent tubakat silma, siis silmahaiguse pärast viidud Kronstatti, seal olnud ikka 25 aastat. (Juhan Sults)
Kahes jaos võeti noori mehi sõjaväkke. Kes põgenema sai ja võtmise ajal redus oli, see pääses ära. (Leena Piilefelt)
Keda saks ei tahtnud väkke saata, see jäi ka koju, ükskõik kas number tuli välja või ei. Keda aga saks saata tahtis, see saadeti ära Rakveresse. Pome Jüri pandi rõugepanijaks, see pääses sedasi. Oli teatud kindel arv mehi, mida vald andma pidi, nii et mõisnik võis määrata, keda ta saatis. Mõisas võeti loosi ja saadeti Rakveresse, kes Rakveresse läks, see enam tagasi ei tulnud. (Ado Senker)
Üks Sootaguse mees jooksnud väeteenistuse eest redusse, peitnud end rehte. Talitaja järele. Võetud kinni, habemenoaga kohe pea paljaks ja saadetud ära. Pärast, kui tagasi tulnud, siis kõnelnud. Tema läinud madruseks, söök olnud hea. Olnud elu palju parem kui siin, siin söö samblaleiba.
Kes parajal ajal pakku saanud, see pääsenud ära. (Aleksander Rootberg)
Määri mõisa opman olnud 25 aastat soldatiks. Perepojad, kes hästi opmaniga läbi said, pandi peremehe nimekirja. Opman tegi mis tahtis. Nekrutipoisid hakkasid vastu, et tulgu kõik numbri alla. Toodi haagrehi juurde, see peksis tagasi. Eichhorn, nii olnud opmani nimi, lasknud need kõik soldatisse minna, kes polnud meelt mööda. Raudadega pakk pandi jalgu, et ei saa ära joosta. Jutustaja ema isa oli elanud Kurtnal ja jooksnud lehmalauta. Vallavalitsus tulnud küll järele, aga lauta pole trehvanud minema.
Üks teine mees põgenenud ka pakku. Kükitanud kartulivaos, teivas olnud käes, ise mõelnud: “Kui tulevad võtma, löön ehk kaks maha.” Ei ole talitaja teda pimedas üles leidnud. Pääsenudki teenistusest. (Toomas Veskilt)
Määri härra lasknud liisupoisse peksta. Tea mis madinat nad seal teinud. Läinud komisjoni ette, seljad kõik triibulised. Sellest tulnud see asi välja ja härra saanud karistada. (Aleksander Kaasik)
Vanasti viidi inimesi väevõimuga teenistusse. Lasinurmest aeti ühte meest taga. Saadud kätte, talitaja tulnud järele. Mõelnud, ega nüüd enam pääsemist ei ole, hakanud silmi pesema. Ema läinud rehe alla, rõhunud mõned palgid kõrvale, nii pääsenud jälle põgenema. Selleks korraks pääsenud küll ära, aga nii piinatud kuni kolmekümne viienda eluaastani. (Juhan Peebu)
Oli üks päev, millal väeteenistusse viidi, kes sellest päevast ära pääses, see oli pääsnud. Töö juurest nabiti inimesed kinni. (Eva Naarits)
EKLA, f 199, m 60, 192/6 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)