Kõrtsidest

Edru külas on kõrts olnud Kuke talus praeguse Tartu- Rakvere maantee ääres. Kuke kõrts on olnud meestele harilikuks kooskäimise kohaks, kus siis asju arutati ja muidugi ka joodi.
Teine kõrts on olnud Väike-Rakke külas, praeguse Kõrtsi talu piirides. (Hugo Kool)
Mõisamaa kõrts kaotati ära ja kool pandi sisse. Oli nii madala laega, et pikk mees ei mahtunud püsti seisma. (Karl Madrus)
Iga versta või paari peale oli vanasti kõrts. Kõrtsimehed olid rikkad ja uhked. Kõrtsimees Laane müütas korra Rakvere laadal linu. Sai liiga odavat raha. Laotas linad maha, pani tule otsa ja sõitis koju. Teine kord müünud põrsaid, pole jälle meelepärast hinda saanud. Lasknud siis põrsad turu peale lahti, ise naernud, kui linnainimesed põrsaid taga ajanud, öelnud: "Ah nüüd kõlbavad küll, kui ilma rahata saate." Olnud kõigiti kange mees. (Ann Green)
Rohus oli ennemalt kõrts praegusel Möldri Kaarli kohal. Seal see ümberkaudne rahvas laaberdas ja jõi. Suur joodik oli va kadunud Kõlu Jüri Padust. Korra linnast tulles joonud ennast kõrtsis täis. Möiranud härja moodi, kaapinud ja käinud käpakil. Viimati kõrtsimees ajanud teda minema, aidanud veel ilusti hobuse selga. Aga Pähklamäe orus jäänud viinavaimude võrkude peale, hobune pääsenud alt läbi. Need teda seal siis nüpeldanud, kolmenurgelised kübarad peas. Karjumine kostnud ära Padusse. Seal olnud kaks nädalat linadega pöörata, siis surnud. Aga nii sinine olnud teine nagu pajapõhi. (Juhan Sults)
Väikülas oli vanasti kõrts praeguse kaevu ääres. Saksad ehitasid sinna karjalaudad. Päeval käisid härjakarjad joomas. (Ado Senker)
Väikülas olnud vanasti kõrts, samuti olnud Sirevere külas kõrts, kutsutud Nõmme kõrtsiks, praeguse Sirevere poe juures. Seal Nõmme kõrtsis võetud kord jutustaja isal härjamüügi raha ära, ise võtnud sel ajal mõned klaasid kõrtsis. Pärast olnud suur pahandus. (Aleksander Rootberg)
Padus oli kõrts, samuti Sireveres. Kivist ahervars praegugi alles. Sireveres oli kõrtsi asemel hiljem monopol. Rahvas jõi väga. (Mai Tedrekull)
Praeguse Anso talu asemel Suure-Tammiku külas oli vanasti kõrts. Samas majas oli ka kool. Kõrts viidud siis laande, mis kasvas Salla ja Tammiku vahel, kutsutud Laane kõrtsiks. Mõned kõnelevad, et kõrts viidud Sillaotsale. (Johannes Parm)
Sillaotsa kõrts tehti ümber moonatubadeks. Salla Laane kõrts. Tammiku ja Salla vahel oli suur põline laas. Vana Harpe laskis osa maha võtta ja põlluks teha. Kõrtsile jäi siiski Laane kõrtsi nimi. Ümbruses oli palju kõrtse, aga joodikuid oli vähem kui nüüd. Joodikud peremehed viisid kõik vilja ja heina kõrtsi ning jõid maha. Üleaia-peremehe isa olnud kord kaks ööd Laane kõrtsis, jutustaja läinud linnast tulles ka sisse. Siis olnud üleaia-peremehe isal veel kakskümmend kopikat raha järel ja jorutanud leti ääres: "Kaarel, anna mulle veel pool naela viina." Kõrtsimees võtnud raha vastu ja andnud vanamehele viina asemel kalja. See pistnud kalja kinni, ei ole millestki aru saanud ja läinud minema. Jutustaja, kes seda lugu pealt vaadanud, teinud kõrtsimehele etteheiteid, mis see vana inimest narrib ja röövib. Siis kõrtsmik öelnud: "Oleks ma talle piiritust andnud, siis oleks ta ära surnud. Oleks ma aga talle raha jätnud, siis oleks ta siin veel ei tea kui kaua jõranud. Hobu juba niigi päeva ja kaks ööd vaevas. Ega Jumal seda minule patuks arva!" Jutustaja leidnud siis ka, et kõrtsmikul täiesti õigus oli. (Juhan Steinberg)
Kärus oli kõrts. Jutustaja oli noores eas kõrtsipoisiks. Käis alati Rakverest viina ja õlut toomas. (Hindrek Prääma)
Nikelsaares on olnud talvekõrts, hävitati juba ammugi ära. (Jaan Parm)
EKLA, f 199, m 60, 197/201 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)