PÀevik

PÀevik.
10.VI 1932
Sõitsin vÀlja Tartust 10. juuni hommikul kell 4. 15 minutit, ja jõudsin Rakke jaama kell 3/4 6, kust kohe Simuna poole teele asusin. Ilm oli ilus, kuigi
võrdlemisi tuuline. LÀbisin V-Tammiku kÌla, kus varase hommikutunni, või minu saamatuse tõttu ainustki korralikku objekti ei saanud. JÀrgmises kÌlas, Hirlas, olin juba enam "harjunud". Seal kõnelesin Villem Seefeldi, Toomas Leutsi ja Loviisa ja Kaarel Tombergiga. Hirlast paar km Ìle põllu ja juba olingi Avandusel, ja siis ka kohe Simunas. Simunas lÀksin kirikuõpetaja poole, kust leidsin lahket vastuvõttu. Tutvusin seal kiriku arhiiviga ning ööbisin.

11.VI 1932
JÀrgmisel hommikul otsustasin minna Avandusele. Ennem aga kÃŒlastasin köster Ernst Petersoni, kirjanik E. Petersoni sugulast. Sain temalt mõningaid informatsioone kihelkonna kohta, samuti mõnede isikute aadressid. Seal lõunatasin ka ja sain ka korjata traditsiooni. Simunast matkasin Avandusele, kus kÃŒlastasin vaestemaja, kus kõnelesin Ann Greeni, Anu Õunapuu, Liisu Leemetsa, Liisa Veili, Aleksander Veili, Villem Hufeldi ja Juhan Voolmanniga. Vaestemajas viibisin kogu pealelõunase aja. Vastu öö tulekut siirdusin lÀhedasesse Kissasse, kus esimeses talus, kuhu sÃŒdame vÀrisedes öömaja lÀksin paluma, seda ka leidsin. Talu nimi oli Porkuni.

12.VI 32
Kuna Avanduse asub nagu samanimelise valla keskuses, kust kõik teised kÌlad asuvad paari-kolme km kaugusel, ning leides Porkuni talus pererahva poolt haruldaselt sÌdamlikku vastuvõttu, siis otsustasin sinna pikemaks ajaks peatuma jÀÀda, kust siis matke lÀhemasse Ìmbrusesse ette võtsin.
JÀrgmisel pÀeval kõnetasin Toomas Veskiltiga, ning otsisin asjatult mööda kÃŒla taga mõnd vakuraamatut või rendilepingut. Ühel taluperenaisel, Juula LÀllel, pidi oma isa leping olema, aga pÀrast tuli vÀlja, et lapsed olevat lõhki rebinud. Samuti tegin matka tagasi Avandusele, et kõnetada Madis Söördi, keda mulle kõikjalt soovitati.

13.VI 32
13. juuni oli pÌhapÀev. LÀksin paari km kaugusel asuvasse MÀÀri kÌlla. Nagu pÀrat vÀlja tuli, oli aeg vÀga ebasobiv. Oli parajasti surnuaia pÌha ja rahvas kõik kodust vÀljas. Kõnetasin siiski Leena ja Rudolf RÀÀki.

14.VI 32
Sel pÀeval lÀksin Rohu kÌlla, kus kõnetasin Luise ja Rein Mummesid, Arnold Graubergi ja Juhan Sultsi. Eriti viimane osutus huvitavaks objektiks, kuigi kahtlemata folklorist temast suuremat rõõmu oleks tundnud kui ajaloolane. Rohust lÀksin vastu õhtut Padu kÌlla, kus ka Padu endises koolimajas, nÌÌdses Kooli talus öö mööda saatsin.

15.VI 32
JÀrgmisel hommikul kõnetasin Aleksander Kaasikut, Ado Senkert ja Leena Piilefelti. Lõuna paiku suundusin Sootagusele. Sootagune on tuntud muistse pelgupaigana. Üksik "saar" keset suurt sood. "Saarel" asub keskmise suurusega kÃŒla. Kaugus umbes 7 km lÀbi soo. Öö saatsin mööda Odramaa talus, kus intervjueerisin Juula Peili.

16.VI 32
JÀrgmisel hommikul kõnelesin Eva Naaritsa, Aleksander Rootbergi ja Juhan KÀnnuga. Samuti kÀisin vaatamas HiiekÃŒngast ja muid Sootaguse vaatamisvÀÀrseid kohti. Õhtuks jõudsin tagasi Kissa, kus öö Porkunil magasin.

17.VI 32
NeljapÀeval lÀksin Sireveresse, kus kõnelesin Mai Tedrekulliga. Rohkem objekte Sireveres ei olnud. On vÀike kÌla. Sealt lÀksin veel korraks Avandusele, kus kÌlastasin veel vaestemaja ja kõnelesin Liisu Veili ja Villem Hufeldiga.

18.VI 32
Tahtsin nÌÌd minna Sallasse, aga ilm muutus niivõrd võimatuks, et minekule polnud mõeldagi. Kogu pÀeva sadas. Olin selle pÀeva Porkunil.

18.VI 32
Samuti sadas vihma ka jÀrgmisel pÀeval, laupÀeval. Sel pÀeval intervjueerisin Mihkel KÌmniku, Porkuni talu peremeest. Temalt sain õige head materjali just talude ostu ja mÌÌgi ning rendiaja kohta.

19.VI 32
19. oli pÌhapÀev. Matkasin Kissast VÀike-Maarjasse, kus tahtsin kõneleda Mihkel Lehtmetsaga, pÀrit MÀÀrist, kelle teadmistest olin kuulnud imelugusid, eriti pÀriorjuse aegadest ja sõdadest. KÀik aga osutus asjatuks. Ta oli vaheajal tÌtre juurest lÀinud poja juure MÀÀri. LÀksin niisiis

20.VI 32
hommikul Kiltsi, sõitsin Rakke jaama ja olin sealsamas, kust ma algasin, vaid selle vahega, et mul Avanduse nÌÌd "lÀbi" oli. Otsustasin niisiis Sallasse minna. Ennem pöörasin aga LammaskÃŒla mõisast ÃŒlesse Jaola poole. Jaola on võrdlemisi vÀike kÃŒla, JÀrva- ja Virumaa piiril, mida mulle aga vÀga suurena ja tÀhtsana ette kiideti. Seal kõnelesin Liisu Kammeri ja Villem Nanoga. Üldse oli seal vÀhe objekte, ning mind juhatati ÃŒhe juurest teise juurde. Vastu õhtut hakasin minema. Tahtsin jõuda veel Tammikusse. LÀbi soo otse oleksin saanud 3-e km tee kÀia, aga see sootee oli nii kole, vesi vajus ÃŒle jala kokku, et ma seda teha ei usaldanud, ja 10-ne km ringiga V.- Tammikusse jõudsin. V-Tammikus kõnetasin Juhan Vendi. Rohkem objekte seal polnud, sest teised olid kõik noored peremehed. Sealt lÀksin 4 km kaugusele S.-Tammikusse, kuhu pÀris pimedas saabusin ja öömaja leidsin Anso talus.

21.VI 32
JÀrgmisel pÀeval kõnetasin Juhannes ja Rudolf Spiegelisi, Johannes Parmu ja Juhan Steinbergi, tutvusin ka Tammiku kooli kroonikaga. Õhtuks jõudsin Sallasse, kus öö mööda saatsin Ants Kuhlbachi talus.

22.VI 32
Hommikul tutvusin Salla valla arhiiviga, kÀisin vaatamas kuulust Salla Uku kivi, kõnelesin Ants Kuhlbachi ja Ants Triipstokiga, kuulsa sallakase, Kaarel Triipstoki pojaga, ning asusin teele 7 km kaugel asuvasse KÀru kÃŒlla. KÀru kÃŒla on, sarnasena MÀÀri Sootagusele, soosaarel, mis asub keset suurt Peetla raba. KÀru SaunakÃŒlas kõnetasin Hindrek PrÀÀmat. Öö magasin KÀru koolimajas.

23.VI 32
KÀrus kõnelesin Gustav Tombergiga ja siis veel Juhannes Krikmanniga, omaaegse kange Jakobsoni pooldajaga. Umbes lõuna paiku lÀksin tagasi Sallasse, kuhu jõudsin umbes kell 3-4. LÀksin siis Salla mõisa, kus asub 6-klassiline algkool. Seal kõnelesin koolijuhataja Eduard MÀlgiga, kellelt sain mitmesuguseid tÀhtsaid teateid. Vaatasin siis Salla uhkust ja au, suurt Salla tamme, ning ronisime EmumÀe harjale, kus hÀrra MÀlgi nÀitas neid omapÀraseid Ìmargusi auke, mida Ants Triipstok peab muistseteks pelgupaikadeks. EmumÀe harjalt, kust avaneb suurepÀrane vaade Ìmbrusele. Keset soid, mis nÀivad ÀÀretuina, mõned vÀikesed ja kitsad põllumaade ribad. Tahtmatult meenusid prof. Moora loengud eelmiselt semestrilt, põllulappidest ja sellest sõltuvast asustuskÌsimusest. EmumÀelt lÀksin alla Koilasse, ning hakkasin öömaja otsima. Kuid vaatamata, et kÀisin 2 kÌla lÀbi, ei saanud seda kusagilt. Olin meeleheitel! See oli esimene kord selle aja jooksul, et öömaja või söögiga tuli raskusi. Harilikult sain alati esimesel kÌsimisel, mõnes kohas paluti ise öömajale jÀÀda, ja nÌÌd korraga. KÀisin taludes, asunikude juures ja isegi koolimajas. Kõik asjata! Ei saa ja ei saa! Ei ole ruumi, kÌlalised jne. Otsustasin juba Koila parki põõsa alla magama minna, siis halastas Ìks noor perenaine Kaavere kÌlast minule ja sain ikka katuse alla. Kell oli juba 11.

24.VI 32
Ilm oli halb, udutas, sadas. Asusin teele tagasi Koilasse. Teel kÀisin koolimajas, sealt olid kõik kuhugi kÌlla sõitnud, siis lÀksin Paju tallu, kus kõnetasin Ernst Ehverti. Koilast lÀksin EmumÀele, kuid kõikjal olid purjus inimesed, nii et minu traditsiooni korjamisest pea midagi vÀlja ei tulnud. Vaatasin EmumÀe lossi, see on kurb vari endisest, igal pool uksed ja aknad, logisevad uksed ja lagunud trepid ja palkonid. Asunikud elavad sees. EmumÀelt lÀksin Lasinurme, kus kõnetasin Ernst Korjust ja sÀÀlt lÀksin koolimajja, kus ka öö mööda saatsin.

25.VI 32
JÀrgmise pÀeva pÃŒhendasin Lasinurme kÃŒlale. Kõnetasin Jaan Parmu, Villem Kaldast; Mart Martinsoni, Ernst Ehvertit ja Karl Madrust. Viimasele kulus pea terve pealelõuna. Ta oleks vist mitu pÀeva jÀrgemööda kõnelnud, ning oli vÀga pettunud, kui ÃŒtlesin, et mind vaimujutud ei huvita. Ööseks lÀksin Mõisamaale, kus magasin Uuetoa talus.

26.VI 32
Mõisamaal kõnelesin Villem Tedrekulli, Juhan Peebu, Juhan Kingsepa ja Gustav Rundiga. Mõisamaalt lÀksin Ìle soo otse Suure-Rakke kÌlla, kus intervjueerisin Miku talu peremeest, Jaan Veermanni, kelle talus ka magasin.

27.VI 32
Suure-Rakke kÌlast lÀksin jÀrgmisel hommikul Edru kÌlla. Edrus kõnetasin JÌri Traksi ning Hugo Kooli. Edrust matkasin VÀgeva poole, tahtsin jõuda Selile. Oli suurepÀrane ilm, lihtsalt nauding oli kÀia. Vagabundlik rÀndurielu oli saanud nii omaseks, et teatava kurbusega vaatasin selle lÀhedale lõpule. Pealegi suhtusid inimesed võrratu heatahtlikkuse ja lahkusega. Teinekord olid nad nii head, et omal hÀbi hakkas. VÀgevale jõudnud, lÀksin Seli kÌlla, kus kõnelesin Priidik Luigega, ainuke tÀnuvÀÀrt objekt Selis. Seli koolimajas magasin ööd ja jÀrgmisel hommikul,

28.VI 32
sõitsin tagasi Tartusse.