Nimede panek

Jutustaja isa nimi oli olnud Bökler. Jutustaja isal oli 4 venda, nimede panemise ajal võtnud iga vend omale ise nime, tema võtnud Bökleri, üks võtnud Peitð, lõpuks võtnud siiski kõik Bökleri. Jutustaja emaisa oli elanud Koilas, lehtmetsa sees, sellest saigi omale nimeks Lehtmets. (Loviisa Tomberg)
Jutustaja isaisa sai oma nime sellest, et elas metsas ja oli rikas. Koha nimi oli Lohe. Kutsuti teda Lohe peremees või jälle Lohe Kümnik. Sealt saigi omale Kümniku nime. Tihti aga pandi mõisas sõimunimesid inimestele. (Mihkel Kümnik)
Nimede panemise ajal võtnud jutustaja isa ja lell omale Sultsi nimeks. Lell tundnud üht metsavahti niisuguse nimega, siis võtnud omale ka, et tuttav nimi, ei lähe meelest ära. (Juhan Sults)
Mõni pole oma nimega, mis mõisast anti, rahul olnud. Ühele pandud Unt, see hakanud vastu ajama, et tema ei taha niisugust hirmsat metslooma nime. Öeldud siis, et vali siis omale uus. Mees valinudki uue. (Eva Naarits)
Kiltsi ligidal on Punamägi. Sellel mäel elanud jutustaja esivanemad. Priinime saanud nad mäe järele, nimi muidugi saksastatud. (Aleksander Rootberg)
Jutustaja isa olevat kõnelnud, et oma nime saanud ta Järvamaalt, kus tema onud elanud, nende nimi olnud ka Steinberg, sealt siis tema isa võtnudki selle nime (Juhan Steinberg).
Käru härra käes oli Prääma mõis rendil. Jutustaja isa viidi sinna noorena äestaja poisiks. Hiljem tulnud ta küll Kärusse tagasi, aga nimede panekul saanud ta omale nimeks Prääma. (Hindrek Prääma)
Kaavere külas, Harju talu elanikud on pärisorjuse ajal Harjumaalt vahetatud. Kui väärnimesid panema hakati, see oli varsti peale pärisorjuse lõpetamist, olnud Harjul 2 venda. Olnud mõlemad suured joodikud, aga kanged töömehed ka, ametilt olnud mõlemad ehitusmeistrid. Praegune Kaavere veski olnud nende ehitatud ja kuulunud Harju talule, kuid Alt kõrtsis joonud nad veski 25 rubla eest Sepa kohale maha. Väärnimede panemise ajal valinud naised neile nimed välja ja saatnud mõisa. Nemad aga võtnud kõrtsis omale näod täis ja kui siis mõisa nimesid võtma läinud, siis pole nad kodus valitud nimedest enam midagi mäletanud. Üks tahtnud omale Pärn, teine Pärn, kodu minnes pole naised nende nimedega rahul olnud ja ajanud uuesti mõisa. Mehed punninud alul vastu, kuid läinud siiski ja säält pandud mõlemile Ehvert. Nende järeltulijad elavad veel praegugi Koila ümbruses, ning ka jutustaja on üks neist. (Juhan Ehvert)
Mõisamaa härra olnud mereväes teeninud. Kui nimede panek olnud, siis jutustaja isaisa jäänud hiljaks. Kõik nimed olnud juba pandud, mida ta ka nimetanud. Viimaks mõisahärra öelnud, et noh, mis nime sa siis tahad, isaisa vastanud: ”Olgu peale Madrus.” Härra öelnud: ”Oh sa tahad siis minuga üheväärne olla. Olgu siis peale mina parun ja sina ole siis Madrus.” Niiviisi saanudki nende perekond omale nimeks Madrus. (Karl Madrus)
Nimede panemise ajal sai see, kes mõisale meeldis, omale ilusama nime. Kes aga oli hakkajam ja vastik, sellele otsiti ka sellekohane nimi. (Juhan Peebu)
Traksi nime sai jutustaja isaisa omale koha järele, sest koha nimi oli Traksi. Väärnimede panemise ajal küsitud temalt mõisas, mis ta nimeks tahab. Tema ei ole teadnud, pandudki siis koha nimi.
Nurga-nimelise peremehe käest küsitud, mis ta omale nimeks tahab. Tema öelnud: ”Ei mina tea, ma sääl nurga pääl olen” - “Noh, siis Nurk!” Pandudki Nurk kirja. (Jüri Traks)
Nimede paneku ajal on tahetud saksa nimesid saada, nendega on ka saksad rahul olnud. Kes eesti nimesid tahtsid, need said peksa. Tammikus seepärast ongi rahvas kõik saksa nimedega. Vahel saadud nimedega ka nalja. Kord küsitud ühelt mehelt , mis ta omale nimeks tahab, mees vastanud: ”Ei mina tea ” - pandudki Eitea nimeks. (Johannes Spiegel)
EKLA, f 199, m 60, 204/9 (k) < Simuna khk. - Ilse Post (1932)