Külade ja talude hävitamine

Vallamaid võeti Hirlas orjuse lõpul umbes 50 tiinu mõisa külge (Kaarel Tomberg).
Talude hävitamist Hirlas ette ei tulnud. Küll aga hävitati vabatmeeste saunu. Neid oli ka hirmus palju. Ühe talumaal olnud 10 sauna. Need saunad lasknud härra (Võivere Pagu) ära hävitada ja neile anti maad seal kusagil Kurtna pool kandis. Sel ajal olevat Hirla külas olnud 23 talu. Need talud on praegugi kõik alles, ainult juurde on mõned tulnud. (Villem Seefelt)
Niiluotsas lõhuti vanad saunad maha, nimetati Saunakülaks. Peremehed kaebasid mõisnikule ja mõisnik lasi maha lõhkuda. See sündis umbes 50-40 aasta eest. (Juhan Voolmann)
Endine Määri küla on laiali viidud. Mõis võttis maad omale. Mõisa hoone ja rohuaed on endise Siimu Ado koha peal. Praegugi veel alles mõisa aias Siimu Ado nimeline metsõunapuu ja pargi müüri taga samanimelised suured niined.
Osa külast viidi Sootagusele, kus karjamõis ära lõhuti. Sootaguse on 1½ verstaline saarekene soos, mis ennem olnud mõisa maa. Rajamaa talu küljest on maad mõisa külge võetud ja Rohu poole on viiele talule maid juurde antud. (Juhan Voolmann)
Pudivere mõisas sama lugu mis Määriski. Mõis hakkas maid oma kätte kiskuma ja sundis küla laiali. Ennemalt oli küla pahemat kätt, kui minna Kiltsi poole, praegu puud, istutatud tee äärde. Küla hävitati ära ja endistele peremeestele anti sooäärseid maatükke, seepärast kannabki küla Sootiigi nime. (Mihkel Kümnik)
Mihkel Leemetsa, Mumme talu, Graubergi H, Adam Leemetsa, Jüri Tuube ja Jaan Vihmanni taludest võttis mõis (Rohu) omale, kohata peremeestele maad kusagilt asemele ei andnud. Vanasti olid talud suuremad, mõis vähendas neid. (Rein Mumme)
Sireveres olid vanasti ainult saunad. Mõisnik hävitas saunad ära ja pani maad krunti. Saunikutele kusagile maad ei antud. Sellest ongi Sireveres kõik kohad väikesed, ainult 2 suuremat kohta külas. (Mai Tedrekull)
Jaola külas mõisnik hävitas saunakohti, liitis suuremateks kokku. Nii on Kubjani koht seitsmest saunamaast tehtud. (Liisu Kammer)
On olemas Väike- ja Suur-Tammiku külad, kuid praegu on Väike-Tammiku suurem kui Suur. Suur-Tammikus on praegu 9 talu, Väikeses 12 kohta. Suur-Tammiku algas siis kohe Tammiku mõisa alt. Mõis võttis osa talumaid omale. (Juhan Vend)
See ½ km mõisast kuni Suur-Tammikule oli kõik talude käes. Seal oli 4 talukohta, mõisnik hävitas ära, maad võttis omale.
Kolgisoo külast hävitas Rebuoja koha ära. Neile peremeestele kusagil maad asemele ei antud. (Rudolf Spiegel)
Suur-Tammiku kannab küll Suure nime, aga tõeliselt on ta aga Väike-Tamm[ikust] väiksem. Vanasti oli S[uur]-Tammikul 14 talukohta ja 15-s sepa koht. Mõis võttis osa talusid oma külge, tahtis oma maid suurendada. Tema krunt oli alul liiga väike. Mõisnik hävitas ära Tõnnikese, Vanamardi ja Altrahva talud, teiste nimesid jutustaja enam ei mäleta. Mõisnik maad kusagil asemele ei andnud, nii jäi endine peremees vabadikuks. (Juhan Steinberg)
Talusid Sallas ei hävitatud, mõis võttis omale ainult natukene karjamaid, põllumaid mitte (Ants Triipstok).
Kitsemetsas, Vana asemel on vanasti küla olnud, sellest on koht ka nime saanud. Leitud leelõukaid.
Osa Lasinurme külast on laiali viidud ja ära hävitatud. Hävitati juba ammu enne krunti panekut. Praegu on veel alles Andrese ja Kärneri talu ahervared. Lepiksoni põllu sees on olnud osa küla. Samuti on Sootaga küla olnud. Maad võeti talupoegadelt ära ja anti neile karjamaad asemele. Pidid uudismaad tegema. Korba talu karjamaa on endistest küla põldudest, peenrad on alles sees. (Jaan Parm)
Lasinurme mõis on hävitanud rea talusid ja võtnud maa omale. See talude hävitamine oli umbes 100 aasta eest.(Mart Martinson)
Mõisamaa Jääremaa koht oli olnud jutustaja isaisa käes. Mõisnik võtnud selle käest ära omale, ei ole aga kusagilt maid asemele andnud. Hiljem siiski andnud Uuetoa maad.
Mõisamaa mõisa müümise ajal teinud kuberneriproua Essen Mõisamaad hulga väiksemaks. (Juhan Kingsep)
Sootagusel, (Lasinurmes) oli olnud 4-5 peret, mõis hävitanud need ära, tahtnud maid juurde saada (Mart Martinson).
Mõisamaal tehti Kaarli koht karjamaast, vana koht hävitati ära. Läks mõisale.
Lasinurmes tehti metsast ja karjamaast, vanad talud võttis mõis oma kätte. (Karl Madrus)
EKLA, f 199, m 60, 210/16 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)