Teoorjuse lõpp ja raharendi aeg

Teoorjus lõppes 1880. a Määris. Tuli raharent. Aga niipea kui raharendile üle mindi, hakkas rahvas kosuma, sest orjus oli väga kurnav. Määri härra oli raharendile mineku puhul väga vihane. Odramaa talu peremees Kaarel Läll, võttis esimesena talu raharendile, sel puhul olevat Määri härra teda sõimanud. (Aleksander Rootberg)
Avandusel lõppes teoorjus aastal 1873, algas raharent. Kuid abitegu jäi alles, sõnnikuvedu, kartulivõtmine ja viljalõikus. Kui krunti pandi ja põllusüsteem ära kadus, siis osadel kadus abitegu ära. Mõnedele jälle, kellel raharent suurem oli, neil oli ka abitegu vähem. (Mihkel Kümnik)
Kandikoha eest, mis oli 2 tessatiini põldu, pidi Käru mõisale tegema tegu. Pidi lõikama 3 tulbast heina, 1 tulbase rukist, kaera ja otra, 10 kartulipäeva sõnnikut vedama, 4 sülda puid Rakverre vedama ja veel 21 rubla raha maksma. (Hindrek Prääma)
Raharendi ajal oli suur abitegu. Sepa koht, Lasinurme külas oli suur 26 tessatiini, selle eest tuli maksta mõisale 65 rubla raha. Siis veel tuli lõigata 3 tulbast rukist (sirbiga pidi lõikama), 2 tulbast kaera ja 2 otra. Siis veel 10 rehepäeva, 1 tiin (2 tulbast) sõnnikut vedada ja lahutada. 4 päeva nädalas teomees hobusega mõisas, 4 päeva vaim. Peale selle on olnud peremehe külvi päevad. Sundijad olnud ka pahurad. (Villem Kaldas)
55 aastat tagasi anti Selis talusid raharendile. Igas nädalas aga pidi peremees mõisale tegema 4 päeva, teist nii palju naisterahvas. Olid omad heinapäevad ja lõikuse tükid. Tuli lõigata 1 tulbas rukist ja 2 t[ulbast] suvevilja. Lõikama pidi sirbiga. (Priidik Luik)
Jaola külas olid vanasti lõigupõllud. Teoorjus lõppes Jaolas juba 1865. aastal. Sel puhul pandi ka maad krunti. (Villem Nano)
Jutustaja pidi oma koha eest maksma mõisale 75 rubla raha, tegu eraldi veel. Pidi lõikama 1 tulbas[e] rukist, otra, kaera, samuti 1 tulbase sõnnikut vedama ja lahutama, 4 heinapäeva. Siis olid veel mõisa kui ka õpetaja voorid.
Teoorjus lõppes Sallas 1866. aastal, tuli raharent. (Juhan Steinberg)
Jutustaja mees pidi oma koha eest maksma Määri mõisa 60 rubla raha ja tegema tegu. Tegu oli - 8 heinapäeva, 8 sõnnikuveo päeva ja 8 kartulivõtmise päeva. Tuli veel lõigata 2 tulbast rukist, 4 vakamaad kaera ja 4 vakamaad otra. (Eva Naarits)
Padus tuli viie päeva koha eest teha tegu: kõigist viljadest 2 tulbast lõigata, 12 heinapäeva, 2 lambaniidupäeva, 10 kartulinoppimise päeva ja 6 sõnnikuveo päeva. Raharenti tuli tasuda 60 rubla. (Leena Piilefelt)
EKLA, f 199, m 60, 217/20 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)