Talude ostmine

Esimene koht osteti Hirlas 49 aastat tagasi. Hirlas osteti kõik kohad pea ühe aastaga. Ostmise ajal pole inimesed hästi usaldanud seda müümise värki. Jutustaja ka kahelnud ikka kangesti, käinud mõisas kaupa tegemas, aga jätnud pooleli, siis jutustaja äi, kooliõpetaja Bökler, andnud nõu, et mine räägi härraga, et ei maksa pooleli jätta. Jutustaja siis läinudki ja teinud kauba ära. (Kaarel Tomberg)
Hirla külas ostetud kõik talud ühel aastal, mõned üksikud ostnud hiljem. Tekki talu olnud üks esimestest. Ostuhinnaks olnud 4000 rubla. (Villem Seefelt)
Rohus osteti umbes 36 aastat tagasi esimene talu. Seitse tükki ostsid korraga, ostjaiks olid: Jüri Mumme, Mihkel Leemets, Indrek Oru, Klein Toomas, Juhan Mumme, Adam Mumme ja Jakob Kuusler. Teised ostsid hiljem. (Luise Mumme)
Määri härra viivitas müügiga. Esimene talu müüdi Sootagusel alles 24 aasta eest, jutustaja ei mäleta enam õieti, aga arvab, et see oli umbes aastal 1908. (Aleksander Rootberg)
Jaola külas osteti esimene talu 1872. aastal, see oli Sõnajala talu (Villem Nano).
Kui talude müügi aeg tuli, siis mõis lubas endistele peremeestele, kes talud ära ostavad, kinkida pool renti. Jutustaja, kes sel ajal oli talitaja, tahtis, et mõis kingiks terve aasta rendi, kuid ta teadis ka härra kangust, seepärast otsustas ta kavalust tarvitada. Rääkis peremeestega kokku, andis neile nõu mitte talusid ostma minna, et aega on küllalt. Nii oligi. Ükski Tammiku peremees ei läinud mõisa talu ostma. Mõisnik imestas ja lasi talitaja enda juurde kutsuda ja küsinud, et miks peremehed ei osta. Jutustaja vastanud, et peremeestel pole raha, et nemad ei tahagi osta. Et vast siis, kui härra jätaks aasta rendi maha. Selle peale härra kohe, et ei saa. Jutustaja läinud siis ära. Härra mõelnud ja mõelnud, kuid viimaks saatnud siiski talle sõna, et tulgu mõisa, seal öelnud siis: “Hää küll! Mine ütle, et nad tuleksid ja ostaksid need talud, ma olen neile selle rendi jätnud.”
Talude ostuhind oli 9-10 tiinu (talu oli 40 tessatiini suur) 2500-2600 rubla. Ega see maa suurem asi ole, karjamaad on rabased.
Käru mõisnik müüs talud mulkidele ja riiamaa meestele. Vanadest peredest veel Peetso, Tedre ja Risti. Kärus müüdi talud umbes 1864. - 1865. aasta vahel. Käru jälle müüs Salla Harpe, temal oli raha vaja. Külamaad on praegugi veel krunti panemata, nagu hingemaad. Harpe pole jõudnud maamõõtjat võtta. Käru mõisnik aga laskis ilusti krunti panna Käru küla. (Juhan Steinberg)
Talusid Sallas ei hävitatud. Harpel oli raha vaja, müüs kogu valla summas ära, sai 17000 rubla selle eest. Müüs 1870. aastal. Küla oli hunnikus koos. Harpe ei võtnud maamõõtjat, ega lasknud talusid krunti panna. Mõisa juurde võttis ainult natukene karjamaid, põllumaid mitte. Küla võttis omale ise maamõõtja, kes talupoegadele krundid kätte mõõtis. Põllud jäid lappide viisi, ühe talu põllud olid ja on praegugi lahus. Maamõõtja mõõtis terve suve Salla küla. Sügisel lõikas õuna kaheksateistkümneks osaks (Sallas on 18 talu) ja ütles, et see õun on nüüd nagu Salla küla ja et peremehed peavad eneste vahel kokku leppima, muidu ei ole muud kui üks kaklemine. (Ants Triipstok)
Käru härra tahtis talusid müüa, see oli esimesena sealkandis. Rahvas ei usaldanud osta, polnud varem sarnasest asjast kuulnudki, et mõis müüb maid. Hiljem küll kukkunud neil silmad lahti, kui mulgid sisse tulid. Kõige esimesena müüdi Kärus Härma karjamõis aastal 1876. Ostjaks oli Kruuse Jakob, ennemalt oli olnud Villakveres kooliõpetajaks. Härma eest maksnud ta 4000 rubla. Kohad olnud üldse väga odavad, harilik talukoht maksnud 1000 rubla. Oma inimesi kohutanud ka see, et nad arvanud, et raha peab kohe välja maksma. (Hindrek Prääma)
Selis müüdi esimene talu 65 aasta eest, teised osteti alles 40 aastat tagasi (Priidik Luik).
Padu külas ostnud esimesena talud Pobe Jüri, Einlang ja Riiamäe Jaagup. Jutustaja täpselt aega ei mäleta, kuid arvab, et see oli 37 aasta eest (1895, ehk 1894. aastal).(Leena Piilefelt)
Avandusel osteti talud 55 aastat tagasi. Esimesena ostis Madis Niilmann Kõrtsi Jüri talu, teiseks olnud Juhan Vahter, kes ostnud Sepa koha ning kolmandana Tanila Ants Sepa koha (teise Sepa).
Sireveres ostnud esimestena Andres Reitel ja Kaarel Vahter. (Villem Hufelt)
Määri Kissas oli 27 ja pool peret. Müügi ajal tegi mõisnik talud väiksemaks. Kui koht oli näiteks 15 tiinu suur, siis mõisnik jagas selle kuue- ja seitsmetiinulisteks, need olnud siis pooled kohad. Olid kahte sorti kohad, esimesed - 16-, 15-, 14- ja 13-tiinulised ja siis teised kuue- ning seitsmetiinulised pooled kohad. Esimesena ostsid Kissast kohad Jüri Läll ja Ustav, see oli aastal 1893. Manteuffel müünud talusid kolme järku. Esimene järk oli odavam, aga järjest läksid kallimaks. (Toomas Veskilt)
Kissa küla olnud kahe mõisa järele. Neli talu kuulunud Avandusele, teised Määri mõisale. Avanduse järele olid Porkuni, Jäijo ja Päärnu talud. (Mihkel Kümnik)
Padus ostis esimesena koha Toomas Uustalu, läks hiljem Krimmi (Toomas Veskilt).
Suure-Rakke külas osteti esimesena Miku ja Pearu talud, umbes 40 aastat tagasi (Jaan Veermann).
Tammiku ja Mõisamaa talud müüdi korraga. Esimene talu müüdi 23. aprillil 1897. aastal.
Talude ostu ajal lubas mõisnik ostukulud kanda. Kui keegi ostis kaks talu, siis pidi ta 120 rubla riigile maksma kreposti kuludeks. Sellest saadi nii üle, et teine koht kirjutati naise nimele. Tammik oli siis juba Eisenite käes, vanaproua tahtnud talusid ainult endistele peremeestele müüa, mitte uutele sissetulijatele. (Juhan Steinberg)
EKLA, f 199, m 60, 221/8 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)