Talude ostmine

Esimene koht osteti Hirlas 49 aastat tagasi. Hirlas osteti kõik kohad pea Ìhe aastaga. Ostmise ajal pole inimesed hÀsti usaldanud seda mÌÌmise vÀrki. Jutustaja ka kahelnud ikka kangesti, kÀinud mõisas kaupa tegemas, aga jÀtnud pooleli, siis jutustaja Ài, kooliõpetaja Bökler, andnud nõu, et mine rÀÀgi hÀrraga, et ei maksa pooleli jÀtta. Jutustaja siis lÀinudki ja teinud kauba Àra. (Kaarel Tomberg)
Hirla kÌlas ostetud kõik talud Ìhel aastal, mõned Ìksikud ostnud hiljem. Tekki talu olnud Ìks esimestest. Ostuhinnaks olnud 4000 rubla. (Villem Seefelt)
Rohus osteti umbes 36 aastat tagasi esimene talu. Seitse tÃŒkki ostsid korraga, ostjaiks olid: JÃŒri Mumme, Mihkel Leemets, Indrek Oru, Klein Toomas, Juhan Mumme, Adam Mumme ja Jakob Kuusler. Teised ostsid hiljem. (Luise Mumme)
MÀÀri hÀrra viivitas mÌÌgiga. Esimene talu mÌÌdi Sootagusel alles 24 aasta eest, jutustaja ei mÀleta enam õieti, aga arvab, et see oli umbes aastal 1908. (Aleksander Rootberg)
Jaola kÌlas osteti esimene talu 1872. aastal, see oli Sõnajala talu (Villem Nano).
Kui talude mÌÌgi aeg tuli, siis mõis lubas endistele peremeestele, kes talud Àra ostavad, kinkida pool renti. Jutustaja, kes sel ajal oli talitaja, tahtis, et mõis kingiks terve aasta rendi, kuid ta teadis ka hÀrra kangust, seepÀrast otsustas ta kavalust tarvitada. RÀÀkis peremeestega kokku, andis neile nõu mitte talusid ostma minna, et aega on kÃŒllalt. Nii oligi. Ükski Tammiku peremees ei lÀinud mõisa talu ostma. Mõisnik imestas ja lasi talitaja enda juurde kutsuda ja kÃŒsinud, et miks peremehed ei osta. Jutustaja vastanud, et peremeestel pole raha, et nemad ei tahagi osta. Et vast siis, kui hÀrra jÀtaks aasta rendi maha. Selle peale hÀrra kohe, et ei saa. Jutustaja lÀinud siis Àra. HÀrra mõelnud ja mõelnud, kuid viimaks saatnud siiski talle sõna, et tulgu mõisa, seal öelnud siis: “HÀÀ kÃŒll! Mine ÃŒtle, et nad tuleksid ja ostaksid need talud, ma olen neile selle rendi jÀtnud.”
Talude ostuhind oli 9-10 tiinu (talu oli 40 tessatiini suur) 2500-2600 rubla. Ega see maa suurem asi ole, karjamaad on rabased.
KÀru mõisnik mÌÌs talud mulkidele ja riiamaa meestele. Vanadest peredest veel Peetso, Tedre ja Risti. KÀrus mÌÌdi talud umbes 1864. - 1865. aasta vahel. KÀru jÀlle mÌÌs Salla Harpe, temal oli raha vaja. KÌlamaad on praegugi veel krunti panemata, nagu hingemaad. Harpe pole jõudnud maamõõtjat võtta. KÀru mõisnik aga laskis ilusti krunti panna KÀru kÌla. (Juhan Steinberg)
Talusid Sallas ei hÀvitatud. Harpel oli raha vaja, mÌÌs kogu valla summas Àra, sai 17000 rubla selle eest. MÌÌs 1870. aastal. KÌla oli hunnikus koos. Harpe ei võtnud maamõõtjat, ega lasknud talusid krunti panna. Mõisa juurde võttis ainult natukene karjamaid, põllumaid mitte. KÌla võttis omale ise maamõõtja, kes talupoegadele krundid kÀtte mõõtis. Põllud jÀid lappide viisi, Ìhe talu põllud olid ja on praegugi lahus. Maamõõtja mõõtis terve suve Salla kÌla. SÌgisel lõikas õuna kaheksateistkÌmneks osaks (Sallas on 18 talu) ja Ìtles, et see õun on nÌÌd nagu Salla kÌla ja et peremehed peavad eneste vahel kokku leppima, muidu ei ole muud kui Ìks kaklemine. (Ants Triipstok)
KÀru hÀrra tahtis talusid mÌÌa, see oli esimesena sealkandis. Rahvas ei usaldanud osta, polnud varem sarnasest asjast kuulnudki, et mõis mÌÌb maid. Hiljem kÌll kukkunud neil silmad lahti, kui mulgid sisse tulid. Kõige esimesena mÌÌdi KÀrus HÀrma karjamõis aastal 1876. Ostjaks oli Kruuse Jakob, ennemalt oli olnud Villakveres kooliõpetajaks. HÀrma eest maksnud ta 4000 rubla. Kohad olnud Ìldse vÀga odavad, harilik talukoht maksnud 1000 rubla. Oma inimesi kohutanud ka see, et nad arvanud, et raha peab kohe vÀlja maksma. (Hindrek PrÀÀma)
Selis mÌÌdi esimene talu 65 aasta eest, teised osteti alles 40 aastat tagasi (Priidik Luik).
Padu kÌlas ostnud esimesena talud Pobe JÌri, Einlang ja RiiamÀe Jaagup. Jutustaja tÀpselt aega ei mÀleta, kuid arvab, et see oli 37 aasta eest (1895, ehk 1894. aastal).(Leena Piilefelt)
Avandusel osteti talud 55 aastat tagasi. Esimesena ostis Madis Niilmann Kõrtsi JÌri talu, teiseks olnud Juhan Vahter, kes ostnud Sepa koha ning kolmandana Tanila Ants Sepa koha (teise Sepa).
Sireveres ostnud esimestena Andres Reitel ja Kaarel Vahter. (Villem Hufelt)
MÀÀri Kissas oli 27 ja pool peret. MÌÌgi ajal tegi mõisnik talud vÀiksemaks. Kui koht oli nÀiteks 15 tiinu suur, siis mõisnik jagas selle kuue- ja seitsmetiinulisteks, need olnud siis pooled kohad. Olid kahte sorti kohad, esimesed - 16-, 15-, 14- ja 13-tiinulised ja siis teised kuue- ning seitsmetiinulised pooled kohad. Esimesena ostsid Kissast kohad JÌri LÀll ja Ustav, see oli aastal 1893. Manteuffel mÌÌnud talusid kolme jÀrku. Esimene jÀrk oli odavam, aga jÀrjest lÀksid kallimaks. (Toomas Veskilt)
Kissa kÌla olnud kahe mõisa jÀrele. Neli talu kuulunud Avandusele, teised MÀÀri mõisale. Avanduse jÀrele olid Porkuni, JÀijo ja PÀÀrnu talud. (Mihkel KÌmnik)
Padus ostis esimesena koha Toomas Uustalu, lÀks hiljem Krimmi (Toomas Veskilt).
Suure-Rakke kÃŒlas osteti esimesena Miku ja Pearu talud, umbes 40 aastat tagasi (Jaan Veermann).
Tammiku ja Mõisamaa talud mÌÌdi korraga. Esimene talu mÌÌdi 23. aprillil 1897. aastal.
Talude ostu ajal lubas mõisnik ostukulud kanda. Kui keegi ostis kaks talu, siis pidi ta 120 rubla riigile maksma kreposti kuludeks. Sellest saadi nii Ìle, et teine koht kirjutati naise nimele. Tammik oli siis juba Eisenite kÀes, vanaproua tahtnud talusid ainult endistele peremeestele mÌÌa, mitte uutele sissetulijatele. (Juhan Steinberg)
EKLA, f 199, m 60, 221/8 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)