Ajalooline traditsioon: Simuna.

Üldine olukord, tööriistad


Kartuleid võeti kätega, ega kabliseid ei olnud, kõik töö tehti kätega, isegi sõnnikut tõsteti. (Madis Söörd)
Reed olid puutaldadega. Voori minnes võeti teised tallad kaasa, et kui ühed läbi kuluvad, siis on teised käepärast võtta.
Vanker oli samuti puust. Puuvanker oli kitsas, et 2 inimest ei mahtunud kõrvu istuma, istusid seljad vastamisi, nii et ühe selg oli hobuse poole. Seda nimetati "hundi vahtimiseks". Kui raudvanker välja tuli, siis naersid kõik ja ütlesid, et see on ju loll, kes seda usub, et selle hobune seda vedada jõuab. (Leena Piilefelt)
Vanasti saagi ei tuntud, kõik tööd tehtud kirvega. Üks vanamees, nimega Kallas, läinud kord Sallasse ja näinud seal, et mehed hoiavad mingil asjal teine-teisest otsast kinni, liigutavad seda ja puud aina kukuvad pops ja pops maha. Küll see vanamees vaatanud ja imestanud. (Jaan Parm)
Hirla külas olnud see elu väga kehv. Kui nemad sinna läinud, siis pole terves külas kella olnud, isegi mitte koolimajas. Neil käidud siis ikka kella vaatamas. (Loviisa Tomberg)
Tammiku küla vahel olnud lokulaud, tulekahju ja varguste puhul löödud seda (Johannes Parm).
EKLA, f 199, m 60, 234/5 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!