Hariduslikud olud - koolimaja (millal asutati kool)

Hirlas oli vana koolimaja kõrtsi asemel. Majal polnud korstent. 2 väikest akent. Kooliõpetaja ise elas rehetoas, väikses kambris magas. Kooli kamber oli teine. Lapsed käinud kodus magamas, ka moonameeste lapsed. Millal see kool asutatud, seda jutustaja ei tea täpselt, umbes 70-80 aasta eest. Esimeseks õpetajaks Kruusdam. (Loviisa Tomberg)
Kool asutati Kissa külla umbes 80 aasta eest. Esimene õpetaja oli Villem Vilkis, teine oli Kleitsmann.
Avandusele ehitati koolimaja 1882. a. Avanduse krahv lasi ehitada. Magamisruumi polnud, lapsed käisid kõik kodus magamas. (Mihkel Kümnik)
Rohus asutati vana koolimaja umbes 1877. a. Viiekümne aastane juubel peetud 1927. aastal. Endine koolimaja asunud praeguse Rohu poe asemel. Jutustaja ema rääkinud, et seal oli kooli rehetoas peetud. Talvel olnud kole külm, lapsed olnud siis parsil. Nüüd on Rohus uus koolimaja, asutati 1927. a. Vald ehitas. (Luise Mumme)
Rohusse asutati kool aastal 1874. Esimeseks koolmeistriks olnud Ado Veling. (Juhan Sults)
Praeguse koolitalu asemel Padus oli lepik. See hariti üles ja 1865. aastal ehitati sinna koolimaja. Hiljem ehitati ümber. Klassituba paigutati ümber ja teise otsa ehitati külm lugemise tuba, seal peeti palvetundi. Kooliõppust oli ikka juba enne koolimaja ehitamist. Ühes vanas saunas andnud juba ligemale mõni sada aastat tagasi üks Redlichi nimeline mees lastele õpetust. Olnud see va Redlichi Kaarel, endine Moora mõisa aidamees. (Ado Senker)
Jaolas praegu kooli ei ole. 50 aastat tagasi on olnud palvemajas ajutine kool. Sinna käinud Kurtnalt kooliõpetaja, üks päev nädalas. (Villem Nano)
Praeguse Anso talu hoovil oli kool. Kool asutati 1845. aastal, maja ehitati hiljem. Alul peeti kooli endises kõrtsis. Praegu on Tammiku ja Mõisamaa kooliringkonnad ühendatud. (Juhannes Spiegel)
1886. aastal olevat ehitatud uus koolimaja, sest senine koolimaja, endine kõrts, oli olnud kaela kukkumisel. (Johannes Parm)
Juba enne jutustaja sündimist seisnud Kõru ja Salla tee nurgal koolimaja. Juhan Müllerhof olnud õpetajaks. Jutustaja on oma vanemailt kuulnud, et alul pole koolimaja olnud, käidud talust tallu õppimas. (Ants Triipstok)
Praegu on Salla 6-klassiline kool Salla endises härrastemajas. Maja on umbes 100 aasta eest ehitatud endistest Tammiku mõisa viljaaitadest. Kogu aja jooksul on maja 7 korda põlenud. Aga kord on tuli alguse saanud õlgkatusest, sest majal oli kuni viimase ajani õlgkatus. Peale viimast põlemist, vist 1924.aastal, pandi majale plekk-katus peale. Samal korral ehitatakse mõisahoone ümber vastavalt ka kooli tarvetele. Kooli park, endine mõisa park on botaaniliselt huvitav, palju puude liike, nende seas palju iseäralikke. (Eduard Mälgi)
Varsti peale päriorjust kaotati Koilas Kulli talu ära, asemele asutati kool. Millal Koila kool asutati, seda jutustaja ei tea. Salla kool olevat ka varakult asutatud, aga Salla esimene kooliõpetaja, Müllerhofi isa, olnud juba Koilas koolmeistriks. Müllerhofide sugu olnud Koilas 3 põlve koolmeistriks. Praegune Koila koolimaja ehitatud aastal 1896, ennemalt oli vana koolimaja samal kohal. Oli harilik talumaja. (Juhan Ehvert)
Lasinurme valla kool olevat asutatud 1849. aastal Lasinurme mõisniku Stackelbergi poolt. Kooli asupaigaks andnud parun Karja kõrtsi. Kõrtsi maad sai kool omale tasutult, see oli koolmeistrile palgaks. Ühes otsas oli väikene elukamber ja teises otsas rehetuba ja rehealune. Selles suitsutares peeti lastega kooli. Hiljem laskis mõisnik maja ühte otsa ühe kambri juurde ehitada, sääl pidi koolmeister laupäeviti ja pühapäeviti rahvale jutlust lugema.
1929. aastal sai valmis uus Lasinurme 3-klassiline algkooli maja. Selle maja ehitamisega olnud palju sekeldusi. Salla vallavalitsus olevat asjaga venitanud, aga lõpuks olevat siiski haridusministeeriumi ja lastevanemate survele järele andnud. Uus koolimaja ehitati umbes ½ km eemale endisest, Lasinurme mõisa ligidale, maantee äärde. (Ernst Ehvert)
Mõisamaa koolimaja ehitati (asutati) 60 aasta eest. Kool ise töötas juba varem. Vöörmünder Kingsepa rehetoas peetud kooli. Kõrts kadus ära, siis mindi kooliga kõrtsi. (Juhan Peebu)
Kõige noorem kool Simuna kihelkonnas on Edrus. Praegune koolimaja sai valmis 1913. aastal. Endine koolimaja klass on olnud ilma ahjuta, külmal ajal on kooli peetud koolmeistri toas. (Hugo Kool)
Simuna kiriku juure asutati esimene Eestimaa köstrikool. Asutajaks ja esimeseks õpetajaks oli köster V. Vormann. Kooli eesmärgiks oli valla koolmeistrite ettevalmistamine. See praegugi veel rahva mälestusis “Simuna seminaariks” hüütud kool algas oma tegevust 1835. aastal. (Eduard Mälgi)
Villem Vormann asutas Simunasse Eestimaa köstrikooli, “seminaari”, umbes 1840. aastal, võimalik ka, et natuke varem. Sealt tulid välja vallakooliõpetajad. See kool töötas kuni 1886. aastani, siis pandi venestusajal kinni. Konvent ja rüütelkond olevat toetanud, aga venestusajal jäeti toetus ära ja kool pandudki kinni. (Ernst Peterson)
Kärus kinkis Pagu (Baggehufwudt) koha vallale, aga kool oli juba ammu enne olemas. Olevat asutatud 1842. aastal. 80-date aastate paiku olnud Kärus suur tulekahju. Üks naine, enne karja lahtilaskmist, ohverdanud laudas tulega lehmi, et siis ei hakka sõnumine peale. Tuli pääsenud lahti ja pool Käru küla põlenud maha, koolimaja ühes. Endine koolimaja, jutustaja on seal koolis käinud, olnud harilik talumaja ja olnud praeguse koolimaja kohal. Härra siis ehitanudki uue, andnud maa ja palgid. (Johannes Krikmann)
EKLA, f 199, m 60, 239/46 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)