Hariduslikud olud - õpetus koolis (kooli olukord)

Koolis õpiti katekismust, uut ja vana piiblilugu. Iga päev õpiti üks laul. Kruusdam teinud numbrid tahvlile ette. Õpilased olnud ikka vallatud ka. Kruusdam ajanud vahel hooga õpilasi tuppa, need ei ole minna tahtnud. Järgmine õpetaja olnud Jaan Kreek, siis Reimann, siis Bökler (jutustaja isa) siis veel Rääse ja Jürgental. Jaan Kreegi lemmiksalm olnud: Oh kus ma seda jõudu saan
Et seda kõiki toimetan.
Läinud hiljem Kaukaasiasse. (Loviisa Tomberg)
Avandusel olnud koolmeistriks Inno Mühlhousen. Õpiti lugemist ja kirjutamist. Just väga ohtrasti keppi ei tarvitatud. Piiblilugu õpiti. Homseid tükke pidid lapsed ühest suust üles ütlema, nagu laulma. Avandusel käis koolis 120 last. Üle klassi käisid pikad lauad, 12 lapse jaoks. Vanemad ees, järk-järgult nooremad. Päris väikesed olid ilma laudadeta, neil oli ainult lugemine. Õpetati vanemaile rehkendust, lugemist, kirjutamist, geograafiat ja vene keelt. Koolmeistri proua andis soovijatele saksa keelt. Oli koolivanem, kes käis kohut mõistmas, kuidas tarvitus nõudis.
Kissas oli ka koolivanem, selleks üks valla peremees, kes vallavolikogu koosolekul nupukam olnud ja kes ikka kirja tundnud. Kiriku õpetaja käis loetamas, peale jõulu, enamasti aprillis. (Mihkel Kümnik)
Jutustaja ema olevat kõnelnud, et rehetoas oli kooli peetud, külmal ajal istunud lapsed parsil. Koolmeister - Kooli Jaan suurt rõhku õppimisele ei pannud. Lapsed käinud mööda peresid mängimas, õhtuks tuldud ikka kooli, seal pandud siis päev kirja. Küsitud - kas see ja see on siin, - kui vastatud “Jah!”, siis pandudki päev kirja ja asi korras. (Rein Mumme)
Jutustaja koolis käies oli koolmeistriks Odo Veling. Temal oli väike koer Tipa. Niipea kui Veling juustest karvustas, nii Tipa hammustanud reiest. Mummi Indrese olnud koolivanem.
Õpiti piiblilugu, testamenti, lugemist ja kirjutamist. Iga õhtu küsiti kümmet käsku. Tahvlitele kirjutati. Olid niisugused kitsad paberiribad - eeskirjad. Sinna olid peale trükitud määrused ja vanasõnad, lapsed kirjutasid neid maha. (Juhan Sults)
Normann oli välja andnud teatud eeskirjad, selle järele kirjutati. Õpiti katekismust ja piiblilugu. Kui kirjutamine selgemaks sai, siis ütles koolmeister sõnad ette, siis kirjutati selle järele. (Leena Piilefelt)
Sootagusel koolimaja ei olnud. Jutustaja vanemate juures igal reedel kool. Lapsed tulid kokku, Kissast tuli kooliõpetaja neid loetama. Sellest koolist ei olnud suurt kasu. Poisid teisal, tüdrukud teisal. Kooliõpilased tõusid püsti ja paristasid ühest suust. Kirjutamist ei olnud.
Kissas oli alul 3 päeva nädalas kool, siis hiljem käisid väiksemad terve nädala, suuremad ainult 1 päev nädalas. Puududa ei tohtinud. Puudumise pealt pidi trahvi maksma, väiksemad 3 kopikat, suuremad 5 kop[ikat]. (Eva Naarits)
Kool oli suitsutares. Lapsed istusid pika laua ümber, õpetaja jälle treis oma treipingi juures. Oli seepärast koolmeister, et oskas selgesti lugeda ja pidas lauluviisi. Lapsed pidid ühest suust lugema. Mõisa saalis oli iga aasta laste katsumine. (Madis Söörd)
Sirevere külakoolis oli alul ainult lugemine ja piiblilugu. Kes tahtis kirjutamist ka õppida, see eraldati teistest ära, samuti ka need, kes rehkendust tahtsid. Pärast pidi igaüks tahvli ostma ja kirjutama õppima. Kesknädalal oli suurematel püha, aga väiksemad käisid läbi nädala. (Mai Tedrekull)
Salla külakoolis käisid lapsed nädal läbi, mõnel pool olevat päevade viisi käinud. Väiksed istunud ise, suured ise laua ääres. Juhan Müllerhof olnud õpetajaks. Tema olnud hirmus jumalakartlik mees. Ükskord vaielnud vanapaganaga Kadiküla teel. Kurjade vaimude üle olnud tal suur vägi. (Ants Triipstok)
Jutustaja koolis käies oli Kärus koolmeistriks Koppel (esimeseks koolmeistriks Vilberg.) Koppel kui vihastas, läks minema. Läks oma tuppa seisma, raamatu virutas nurka. Vahel läinud heinu või puid vedama, olnud ½ päeva kodunt ära, jätnud siis lapsed jutustaja hoolde laulu tundi. Lapsed turtsunud küll vastu, aga midagi pole aidanud. Üks päev nädalas käisid vanemad, aga väiksemad käisid nädal läbi. Kes 3 talve läbi olid käinud, käisid veel 1 päev nädalas. (Johannes Krikmann)
Mõisamaal oli Siidipea koolmeistriks. Ise kirjutada ei osanud, ainult lugeda. Koolis oligi ainult tähe veerimine. Rehkenduse juures kirjutati numbrid söega valgele tahvlile. (Juhan Peebu)
Vanasti olnud ikka lapsed üleannetud ja kangekaelsed. Üks poiss Juhan Jällo olnud kange. Koolmeister küsinud temalt Jeesuse sündimist. Poiss vastanud, et tema ei tea, temal ei ole raamatut. Kästud siis naabrilt raamat võtta ja ahju äärde õppima minna. Poiss aga haaranud mütsi, et tema läheb koju, et isa öelnud, kui koolmeister sind veel kord nurka paneb, siis tule ära koju. Küll koolmeistril olnud temaga palju tegemist, kui ta temast jagu saanud. (Hugo Kool)
Vanal koolimajal, endisel kõrtsil, Mõisamaal oli nii madal lagi, et pikk mees ei mahtunud püsti seisma. Esimene õpetaja oli Otsstein, oskas koguni saksa keelt. Järgmine oli Bökler. Sääl koolis õpetati lugemist ja laulmist. Hanesulega kirjutati. Kelle vanemad maksta jõudsid, selle laps sai iga päev kirjutamistunni. (Karl Madrus)
EKLA, f 199, m 60, 247/53 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)