1905. aasta rahutused

Hirlas läinud viies aasta päris rahulikult. Väikseid käärimisi tulnud ette, aga Väike-Maarja politseiülem olnud tubli mees, sumbutanud asja ära. (Kaarel Tomberg)
1905. aastal käisid külaperemehed troppis, hüüti “must sõda”. Mõned said madrustelt hiljem peksa, teised jooksid metsa redusse. (Juhan Voolmann)
Viiendal aastal Avandusel olnud rahutusi. Tallinnas teeninud Otto Kesküla, sõitnud Avandusele rahvast ärritama, tehtud koosolekuid, tahetud mõisahärra käest maad nõuda. Mindudki, punased lipud käes, mõisa. Kutsutud Bremen välja, see olnud näost valge ja värisenud. Talle ei tehtud midagi, peremehed ainult nõudsid:
1) Et antaks Simuna alevi maad tagasi vallale. Sääl olnud vanasti suur küla, mille maad mõisa juurde võetud. Neid maid nõutud tagasi. Bremen olevat lubanud ka, öelnud, et temal ei ole midagi selle vastu.
2) Et mõisa % alandatakse neljale. Mõis lasi rabasse suured kraavid kaevata. Küla tee käinud metsast otse, üle kraavide. Nüüd nõutud selle tee avamist.
Läbirääkimised kandnud õige rahulikku iseloomu. Varsti peale seda tulnud Muuga härra Neff karistussalkadega. Rahvas aetud vallamajja kokku, loetud seadusi ette, tahetud peksmisi korraldada. Politseiülem Brand olnud hea mees, kaitsenud rahvast, ka mõisahärra Bremen ei ole rahva peale kaebanud, öelnud, et midagi erilist kurja ei ole tehtud. Püssid korjati ära, pärast anti kätte. Neff ähvardas tulla otsima. Muidu peksmisi ega mahalaskmisi Avandusel ette ei tulnud. (Mihkel Kümnik)
Padu küla peremehed läinud mõisa põlde nõudma. Noor härra olnud oma isa asemel seal. Peremehed läinud sinna ja öelnud, et rahvast on liiga palju, peavad Siberisse rändama, põllud kõik sakste käes. Härra öelnud, et kirjutage siis oma soovid üles, tema minevat siis oma isa juurde, see siis otsustavat. Talitaja oli siis peremeeste nõuded üles kirjutanud ja noorhärra kätte viinud, see lugenud läbi ja öelnud ainult: “Oh nii ruttu saite valmis!” ja sinna see asi jäänudki. (Ado Senker)
Tammikul oli 1905-ndal aastal rahutused. Võetud mõisa metsad üle ja pannud omad metsavahid sisse. Jaanuari kuus tulnud madrused Tammikusse. Mehed 20-60 aastani aetud vallamajja kokku. Suuremaid karistusi ei olnud. Paar tükki saanud peksta, üks saadetud Arhangelski kubermangu asumisele. Mahalaskmisi Tammikus pole olnud, küll aga Koerus. (Juhan Steinberg)
Jaolas olnud 1905. aasta vaikne, pole ette tulnud ei peksmisi ega põletamisi (Liisu Kammer).
1905. aastal olnud suureks ässitajaks Juhannes Kukk Kärust, olevat teine peaaegu mahalastama, saanud veel põgenema. Mehed aetud vallamajasse kokku. Peksa saanud kolm meest - Juhan Vilberg, Birnbaum ja Hindreku Kaarel. (Ants Kuhlbach)
Viiendal aastal käinud Neff ja Moora härra rahvast üles ässitamas, pärast ise tulnud peksma. Lasknud rahva kokku ajada, püssimehed kõik ümber. Peksa saanud Mihkel Birnbaum, Juhan Neublau ja Juhan Vilberg. Peksu ajal olnud soldatid uste juures vahiks. (Juhannes Krikmann)
1905. aastal oli Koilas segadusi. Koeru mõisavalitseja kaebas, siis määratigi 3 tükki - Juhan Tamm, Joosep Raag ja Villem Klaasa peksu alla. Villem Klaasa vend olnud politseiga tuttav, nii jäänudki ilma, teised saanud ikka nahatäied kätte.
Väljaspoolt ässitajaid Koilas ei käinud, rahvas süttis lehtede kaudu. Rahva jõukus oli ka hea, sest ennem olid just suured metsalaastamised. Valiti saadikud, et metsad tarvis kinni panna. Võimud leidsid selle protokolli ülesse. Alla kirjutamisel, need olidki need saadikud, läks halvasti, said peksa.
Eks need sekeldused olid suuremalt jaolt Juhannes Kuke, hilisema riigivanema, töö. Sel ajal oli alles koolipoiss. Käis Sallas kõnesid pidamas ja ässitamas. Oleks maha lasted, aga sai ära põgeneda, põgenenud alla Kõrvesse - õe juure. (Juhan Ehvert)
Punastel aastatel ei käinud keegi Tartus Bürgermusse saalis, samuti ei olnud Sallas võõraid, väljaspoolt tulnud ässitajaid. (Juhan Steinberg)
1905. aastal olnud Edrus õige vaikne, rahutusi pole olnud (Jüri Traks).
EKLA, f 199, m 60, 270/5 < Simuna khk. - Ilse Post (1932)