Ajalooline traditsioon: Simuna.

Mitmesugust


Siia alla olen katsunud mahutada kõiki neid teateid, mis eelpool läbiviidud klassifikatsiooni alla ei mahtunud, või kui teated olid jällegi liiga napid.

Kroonimise (?) ajal olnud mõisas (Tammiku m.) suured ja uhked pidustused. Kutsar on sõitnud kõigega järve, hobused hakanud lõhkuma. Selle mälestuseks olnud ees saarel hobuse kuju, tagumisel saarel inimese kuju. (Johannes Parm)
Tammiku mõisa vanas tiigis käidud lambaid pesemas. Lambapoiss uppunud ära, hiljem olevat tiigis haldjat nähtud. (Juhan Steinberg)
Talitaja andnud kevadel magasini aidast vilja ja sügisel võtnud jälle vastu. Kaks võtit olnud, üks olnud härra käes ja teine talitajal.
Tammiku ja Salla vahel suur laas. Horpe juba raiunud seda laant, asunikud aga võtnud ta täielikult maha. Laane kõrtsis olnud suur haagrehi kohus. (Ants Triipstok)
Salla metsas on kõrgem kuningas, olevat “Rootsi keldrid“, kaks rida viina-aamisid pidada seal võlvitud keldris olema (Juhannes Krikmann).
Umbes 200 aasta eest on praegune Salla härrastemaja ehitatud Tammiku mõisa viljaaitadeks. Alumine kord veel praegugi raskete võlvidega. Kui ta iseseisvaks mõisaks eraldati, siis tehtud ait mõisa peahooneks. Kahekordseks tehtud siis, kui ta ära müüdud, umbes 90 aastat tagasi, ostis Salla V. Horpe. Käru, Koila, Salla, Emumäe, Mõisamaa ja Lasinurme mõisad kuulnud kõik Tammikule, olnud küll juba paari saja aasta eest Tammikult eraldatud, aga müümata. Nendes mõisates peale Salla pole kindlat hoonet, kerged puuehitised. Praegu Salla mõisas 6-klassikaline algkool.
Salla kooli krundil on Plettenbergi tamm. Ühe rahulepingu puhul istutanud oma käega. On umbes 3-400 aastat vana puu. Sealsamas lähedal on “Salla suur tamm” , haruldaselt suur ja tore puu. See puu ulatub kindlasti tagasi iseseisvuse aega. Ta vanust olevat hinnatud 1500 aastale. (Eduard Mälgi)
Tervele külale olnud Lasinurmes vanasti ühine karjamaa.
Tallitaja kohus olnud rahvast kokku ajada ja valvata vilja lõikamist. (Villem Kaldas)
Mõisamaa mõis olevat 400 aastat vana. Kui Loll Antsu Maali isa mõisas olnud, siis olnud mõis 300 a[astat] vana, sellest olevat nüüd 100 aastat tagasi, kui ta seal olnud. Ta näinud seda vanadest kirjadest.
Salla mõisa vanad vakuraamatud ja rendilepingud põletatud ümberehitamise juures ära. (Mart Martinson)
Jutustaja esivanemad olnud rootslased (Juhan Kingsep).
Lapsed kui nägid eemalt saksa sõitvat, jooksid kohe väravat lahti tegema. Saks pillas siis mõne kopika. (Karl Madrus)
Lasinurme mõisa saareallee on istutatud umbes 152 aasta eest (Villem Tedrekull).
Kingsepade emaema olnud siis 7-8 aastane, kui ehitatud Mõisamaa mõis (Juhan Peebu).
Üks suur varandus on Sallas. Suure pärnapuu alla olevat maetud rootsi sõja ajal 3 mõisa hõbeasjad. Küll olevat kaevatud ja otsitud, aga kätte pole saadud.
Pedja jões olla Rootsi Kaarli kuldtõld. Samuti pidada Pedja jõest vanasti läbi minema ordu ja piiskopi rada. Seal olevat tammepakk, kummaski otsas hõberõngas. Tänini pole seda pakku keegi leidnud. (Jaan Veermann)
Rakke küla asemel olnud vanasti Rakvere linn (Hugo Kool).
EKLA, f 199, m 60, 282/7< Simuna khk. - Ilse Post (1932)

NB! Materjalile laieneb autori-ja iguskaitse, mistttu enne nende linkimist vi edasist kasutamist vtke hendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake vljaande aadressile!