Vanad talud ja külad

Külade asutamisest Simunas palju ei teata. Näib, et asustus on siin juba väga ammune.

Hirla küla asutamist ei tea keegi. Jutustaja on praegu 66-aastane, aga tema poisikesepõlves ei olevat seda isegi 90-aastased raugad teadnud. (Villem Seefelt)
Rohu küla olnud asutatud juba ammu enne Rootsi aega. Kohad on juba sajandeid samade perekondade käes. (Luise Mumme)
Simuna alevi asemel olnud vanasti suur küla. Avanduse krahvid hävitanud selle ja alev tekkinud asemele. (Mihkel Kümnik)
Määri küla hävitatud paarisaja aasta eest ära. Küla viidud laiali ja mõis asutatud asemele. Mõisa rohuaias on praegugi veel alles vana küla tiik ning metsõunapuud talu aedadest. Ühte neist kutsutakse Siimu Ado õunapuuks, sest see kasvanud sellenimelise koha aias. (Leena Rääk)
Sootagusel olnud vanasti karjamõis. Hävitatud ära ja toodud sinna osa Määri külast. Talu põldude seest tulnud ennemalt välja leelõukaid, üks leelõugas olnud sütega. Jutustaja teadis rääkida, et enne karjamõisat olnud seal küla. Miks või millal see ära kaotati, seda jutustaja ei teadnud. (Juula Peil)
Padu külas, praeguse Ploki talu kohal olnud vanasti Lepiku küla. Külas olnud viis talu. Ploki talu põllu sees on praegugi auk, mis endisel ajal asunud jutustaja äia karjalauda taga, kellele see koht kuulunud.
Sama saatus tabanud ka Väiküla, mis asunud Padu lähedal metsa sees. Mõisnik hävitanud Väiküla ära. Praegu on selle asemel vaid üks talu, kus elab metsnik. (Ado Senker)
Käru külas asunik Kahleri hainamaal on vana küla ase, ahervared veel alles. Selle küla nimi olnud Kalmu küla. Jutustaja on kõnelnud kord mehega, kes Käru mõisniku käes näinud selle küla kaartigi. Küla hävinenud suurte sõdade aegu. Küla rahvaski saanud otsa selles suures sõjas ja katkus, mis sõja järele käinud. Kalmu külas on ka vanaaegseid kalme. (Gustav Tomberg)
Salla küla asutamist ei tea keegi. Jutustaja on juba lapsena kuulnud, et see küla on ikka ja alati olnud. (Ants Triipstok)
Lasinurmes on Sootaguse küla ära hävitatud, praegu mõisa asunikud peal. Seda kohta nimetatakse Sootaguse väli. Ka Lasinurme küla küljest on muist talusid ära kaotatud. (Juhan Ehvert)
Kitsemetsas Vana asemel on olnud ennemalt küla. Sellest on koht ka nime saanud. On leitud vanu leelõukaid. Miks ta ära hävitatud, seda ei teata. (Jaan Parm)
Haukamäe küla Lasinurme ja Mõisamaa vahelisel teel on hävitatud. Haukamäel olnud vanal iseseisvuse ajal terve küla, nüüd vaid üks talu ja ümberringi suur mets ja mõisa põllud. Põllu seest olevat välja tulnud kaevurakked. (Villem Kaldas)
Haukamäel olnud vanasti neli talu, ahervaremed veel praegugi mõisa väljadel. Haukamäe küla hävitatud Põhjasõja ajal, mis siit üle läinud ning mõis võtnud tühjaks jäänud talude maad endale. Praegu on Haukamäel ainult üks talu, see olevat asutatud hiljem väljavahi kohaks. (Villem Tedrekull)
Mõisamaal, Uuetoa talu asemel olnud vanasti suur mets. Jutustaja leidnud koplist maad kaevates kaevu. Kaevul olnud umbes kolm-pool jalga mulda peal. Kaevu läbimõõt olnud imelikult väike, vaevalt poolteist jalga. Kaevu peal olnud risti kaks suurt ja jämedat puud. Kuna maa seal rabane on, siis on puude tüved säilinud, kasekorp olnud nagu emailitud. Uuetoa talu põllult üksi on leitud seitse ahervaret.
Uuetoa talu karjamaalt on välja tulnud vanu telliskive, need olnud haruldaselt tugevad. (Juhan Kingsep)
All kõrves on Pärtlivälja koht. Selle koha asutanud suurte sõdade järel kaksteist röövlit. (Villem Hufelt)
Rootsi sõja järel asunud üks Pärtli-nimeline mees metsa elama. Ehitanud maja ja asutanud põllud. Kohale jäänudki nimeks Pärtlivälja. (Liisu Veil)
Andrese koht Suure-Rakke külas on juba Rootsi sõjast saadik. (Jaan Veermann)
EKLA, f 199, m 60, 42/8 < Simuna khk., Avanduse v. ja Salla v. - Ilse Post (1932)