Suusõnaline traditsioon - AsutamiskÌsimus

Üldiselt on rahvatraditsioon asutamiskÃŒsimuse kohta vÀga kasin ja eriti kihelkonna keskpaigas, kus talud vÀga vanast ajast pÀrit. Seal teatakse kÃŒlade ja talude asutamis-aja ja nende asutajate kohta vÀga vÀhe konkreetset kõneleda. Ainult mõnede ÃŒksikute kÃŒlade kohta teatakse nende asutamisloost jutustada, kuna kihelkonna metsakÃŒladest (Kettu ja Sandra vakuses Vastemõisa vallas) teatakse tÀpsemalt ÃŒksikute talude asutamisaega ja asutajaid. Need talud on võrdlemisi hilisemal ajal asutatud ja selle tõttu ka enam teateid kuni praeguse ajani sÀilinud.
EKLA, f 199, m 23, 26 (III-1) < Suure-Jaani khk. - Alfred RÀstas (1926)

Kabila kÃŒla, Vastemõisa vallas, saanud oma nime sellest, et vanasti selle kÃŒla kohal kabel asunud, mille riismed alles 6–70 aasta eest Àra koristatud.
Kobruvere kÌla samas vallas olevat pÀrit vÀga vanast ajast ja saanud oma nime sellest, et vanasti, kÌlast lÀbivoolava oja kaldal, asunud kobrad. KÌla nimetatud varem Kobrupereks, kuid sakslaste siia tulles hakatud teda Kobruvereks nimetama. Samuti on teisi vere-ga lõppevaid paiku vanasti nimetatud -pere. Nii nÀiteks: Olupere, SÌrgapere, Lõhapere jm. kuna neid nÌÌd nimetatakse: Olustvere, SÌrgavere, Lõhavere jne.
EKLA, f 199, m 23, 26/7 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Lauri t. - Alfred RÀstas < Jaan Vendelin, 89 a. (1926)

PÀrasaare, Põhjaka ja Kõpu kÌlades olla Rootsi Kaarli poolt kingitud priikohad, mis Põhjasõja ajal nende pidajatele antud. Korra kÀinud Kõpu kÌla Saapa talu peremees Rootsist uusi kohapabereid toomas, sest vanad saanud Ìhe tulekahju ajal hukka. Saapa kuuepÀeva koha eest maksetud aastas ainult 15 rbl kohtu kirjade raha, muud renti kuhugile maksetud ei ole.
EKLA, f 199, m 23, 27/8 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., HÌpasaare t. - Alfred RÀstas < Mihkel Saar, 86 a. (1926)

Murru talu asutaja Lemmakõnnu kÃŒlas olevat siia tulnud Soomest umbes 1750. aastatel. Puna, Põdrasilla ja Taho metsatalud olevat „kaabakate” asutatud. Puna talu olnud vanasti vÀike saunakoht, mille Puna Mihkel, kes ka „kaabakas” olnud, asutanud. Puna inimesed olnud oma tööristade ja elukommete ning keelelaadi poolest teistest sootuks erinevad.
EKLA, f 199, m 23, 28 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Lemmakõnnu k., Aukema t. - Alfred RÀstas < Leenu Juhanson, 91 a. (1926)

Haaviku kÌlas Haaviku talus olnud vanasti suur haavakÀnd, mille sees kits kahe tallega elutsenud peale suurt katku, kui inimesed kõik kadunud olnud. Sellest saanudki talu Haaviku nime.
Miiliaugu talu samas kÌlas olevat Haaviku talust asutatud. Vanasti põletatud selle talu maa peal Vastemõisale sÌsa. Söö auk on veel praegu talu põllu sees nÀha, mille jÀrgi talu Miiliauguks nimetama hakatud.
EKLA, f 199, m 23, 28/9 (III-1) < Suure-Jaani khk., Haaviku k., Miiliaugu t. - Alfred RÀstas < JÌri Reichenbach, 76 a. (1926)

Pilliroo talu asutajaks olnud umbes 1820. a. Kaansoo kõrtsi pidaja, kes Sandra Mardile 1000 rbl laenanud, viimase pankrotti jÀÀmisel jÀÀnud temagi oma rahast ilma. Talu saanud ta kroonumetsahÀrra Maydelilt, kellele talu eest 500 rbl-lise hobuse annud.
EKLA, f 199, m 23, 29 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Pilliroo t. - Alfred RÀstas < Jaak Krieger, 63 a. (1926)

HÃŒpasaare talu asutajaks olnud Mart Saar umber 1800. aastate algul. Asutaja saanud mõisast loa metsa maja ehitamiseks. Mees jõudnud juba neli palgikorda paigale panna, kui Kibaroo JÃŒri selle ehitatud osa Àra põletanud, põhjendades oma tegu sellega, et maja temal karjamaal ees olnud. HÃŒpasaare peremees lÀinud mõisa kaebama, kus talu temale mõistetud, kuna Kibaroo JÃŒrile antud karistuseks 25 kepihoopi ja rahatrahvina nõutud 5 või 10 rbl. Peale peksasaamist tõusnud mees maast ÃŒles ja ÃŒtlenud: „Olete mu liha võtnud, võtke mu raha ka!” Selle eest võetud mees uuesti maha ja antud teist niipalju veel kere peale. HÃŒpasaare talule pandud hiljem ka metsavahi kohustus peale. HÃŒpasaare talu koha peal elanud varem vÀikeses hurtsikus keegi Vaida JÃŒri, kes arvatavasti sõjavÀeteenistusest kõrvalehoidmiseks sÃŒgavasse metsa elama asunud.
EKLA, f 199, m 23, 29/30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., VÀike-Ärma t. - Alfred RÀstas < Tõnis Kivikas, 34 a. (1926)

Vastemõisa valla metsatalud olevat asutatud umbes 1740. aastatest peale.
EKLA, f 199, m 23, 30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Puna t. - Alfred RÀstas < Tõnis Puurats, 64 a. (1926)

Paelamaa talu on 1810. a. ja Pilliroo talu 1828. aastatel asutatud.
EKLA, f 199, m 23, 30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Pilliroo t. - Alfred RÀstas < Jaak Krieger, 63 a. (1926)

Ärma talu asutamise kohta rÀÀkinud praeguse peremehe isa, et talu juba Rootsi ajast pÀrit olla.
EKLA, f 199, m 23, 30 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., VÀike-Ärma t. - Alfred RÀstas < Tõnis Kivikas, 34 a. (1926)

Sandra vakuse talud olevat asutatud umbes 1800. aastatel.
EKLA, f 199, m 23, 30/1 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Sandra vakus., Sandra-Piilu t. - Alfred RÀstas < JÌri Sander, 55 a. (1926)

Põdrasilla metsatalu on asutatud 1819. a. metsavahikohana.
EKLA, f 199, m 23, 31 (III-1) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Põdrasilla t. - Alfred RÀstas < JÌri Varm, 63 a. (1926)