Ajalooline traditsioon: Suure-Jaani lõunaosa.

Suusõnaline traditsioon - Ajaloolised isikud


A[astal] 1870 käinud keisri vend Viljandis vana linna varemeid vaatamas. Ta tulnud Pärnu poolt ja sõtnud lahtises tõllas, saatjateks olnud umbes kümme kinnist tõlda, mis tema tõlla järel sõitnud. Linn olnud lipuehtes ja linnarahvas välja käsutatud, kes kahel pool uulitsaid seisnud ja karjunud talle hurraa! Linn olnud inimesi täis ja karjunud kui varese kari kõrge külalise mööda sõites.
EKLA, f 199, m 23, 40 (III-4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Keiser Aleksander III käinud ühes prouaga Uulu mõisas jahil. Jalutuskäigul kaotanud keisrinna oma käeehted ära, mis hiljem üles leitud ja mille keegi ohvitser Peterburi järele viinud.
Mõni aasta hiljem käinud üks kõrgemast soost härra Olustverest läbi Viljandis. Olustvere mõisas olnud ta öömajal, kus noored neiud talle laulnud, neile pildunud ta peoga peenikest hõberaha.
EKLA, f 199, m 23, 41 (III-4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Saare t. - Alfred Rästas < Juhan Elbing, 88 a. (1926)

Enne Ratleffi, Ookeni ajal olnud orjus Vastemõisa palju kergem.
EKLA, f 199, m 23, 41 (III-4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Ookeni kohta rääkinud vanarahvas, et ta tulihännaks käinud. Kord tulnud ta mesilase näol viinakööki viinapõletaja toimetusi valvama, sumisedes ringi lennates. Viinapõletaja saanud asjast aru ja torganud mesilast hargiga. Varsti peale selle lasknud Ooken viinapõletaja mõisa kutsuda ja küsinud: „Mis sul iga asjaga tegemist on?” ning lasknud mehele selle peale 30 hoopi anda.
Teine kord möllanud mõisa väljal, hundipüüdmise aukude juures kange tuulispass. Üks külameestest, kes väljal tööl olnud, osanud tuulispassi kinni panna. See teinudki seda, pannud tuulispassi pajupõõsasse kinni, kus see terve söömavahe otsa möllanud. Sealt lahti saades läinud tuulispass keerutades minema, nii et rukis keenud. Samal päeval kutsutud teomees mõisa ja öeldud, et tal iga asjaga tegemist ei ole, mis ta näeb ja antud mehele „kolmkümmend” kätte.
Ühe mõisa toatüdrukuga olnud Ookenil lähem vahekord, kelle ta siis hiljem Palitseri-Pärdi tallu mehele pannud. See sugu olevat veel praegu seal talus.
EKLA, f 199, m 23, 41/2 (III-4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Leoski t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 91 a. (1926)

Peale Ookeni tulnud mõisa peremeheks Mart Sander, kes olnud pärit Sandra-Käära talust, Sandra vakusest.
EKLA, f 199, m 23, 42 (III-4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Sandra vakus., Sandra-Piilu t. - Alfred Rästas < Jüri Sander, 55 a. (1926)

Mõisa rentnikuks olnud ta 7 aastat. Enne 1830. aastat peetud mõisas venelaste härgi nuuma peal. Karja peremehed, kes ise Peterburis elanud, toonud härjad mihklipäeval mõisa ja kevadel jüripäeva ajal aetud jälle ära. Mõisas olnud iga aasta saja härja ümber nuumal. Üks sarnastest härgadest saanudki mõisarentnik Sandrile saatuslikuks. Härg surnud ära ja Sander lasknud ta mõisa karjamaale viia. Et ta härga maha pole matnud, aetud ta mõisast välja.
EKLA, f 199, m 23, 42/3 (III-4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Lahmuse mõisaproua von Bock olevat Lahmuse koolimajas ja mõisas iga jõuluks küla koolilastele jõulupuu korraldanud. Jõulupuul antud lastele kingitusi ja vanadele veini.
EKLA, f 199, m 23, 43 (III-4) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Liivaku saun - Alfred Rästas < Jaan Stuntenmeister 89 a. (1926)

Taevere vald on von Liparthite käes pärimismaana olnud, kingitusena Katariina II või Elisabethi ajast.
EKLA, f 199, m 23, 37 (III-3) < Suure-Jaani khk. – Alfred Rästas (1926)

Suure-Jaani kiriku õpetajad, keda [alates] a[astast] 1727 lähemalt puudutan kihelkonna kooli ajaloos, on järgmised:
1.Fabian Schnetzt a. 1554–?
2.Jonas Litte a. 1626–?
3.Johan Lange a. 1641–?
4.Philipp Heilbach a. 1678–?
5.Joh. Heinr. Gerth a. 1680–?
6.Magnus de Moulin a. 1690–1710
7.Heinrich Frost a. 1711–1714 (rahvas nimetab hääletuks)
8.Joh. Christ. Gutsleff a. 1715–1767.
9.Joh. Georg Schnell a. 1767–1812.
10.Friedr. Carlblom a. 1812–1821.
11.Thomas Ad. Dehn a. 1821–1823.
12.Georg Leonh. Schnell a. 1823–1869.
13.Oskar Speer a. 1869–1898.
EKLA, f 199, m 23, 43/4 (III-4) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Lauri t. - Alfred Rästas < Jaan Vendelin, 89 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja iguskaitse, mistttu enne nende linkimist vi edasist kasutamist vtke hendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake vljaande aadressile!