Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - PÀrisorjus

Sellele kÃŒsimusele on vÀga raske vastust leida, sest kohapeal ei tehta mingit vahet pÀrisorjuse ja teoorjuse vahel. Aegade jooksul on need piirid niivõrd ÃŒhte sulanud, et ainult ÃŒhest teoajast kõneldakse. Paigutada võiks vast selle pealkirja alla „ÜmberkÀimisest talupoegadega mõisas”, mida materjali vÀhesuse tõttu pÀris- ja teoorjuse ajaks poolitada ei taha.
EKLA, f 199, m 23, 44/5 (III-5a) < Suure-Jaani khk. -Alfred RÀstas (1926)

Talupoegadega ÌmberkÀimine mõisas jne jne
Taevere mõisas olnud sarnane kord, et kui pÀevad mõisas tegemata jÀÀnud, kutsutud peremees mõisa, pandud vaadi peale ja antud keretÀis kÀtte.
Kord sÃŒgisel kordamise kÃŒnni ajal nÀinud mõisahÀrra Bunge jutustaja isa mõisa põllul kÃŒndmas. Vaos jÀÀnud ÃŒks rohututt pÃŒsti, mida nÀhes Bunge kÀrkinud: „Oleks kubjas siin, laseks sulle anda,” kuid ise pole lööma tulnud.
EKLA, f 199, m 23, 45 (III-5a) < Suure-Jaani khk., Littuvere k., Jaagu t. - Alfred RÀstas < Eva Tirmomann, 61 a. (1926)

Enne 1830. aastat pole teopoisid tohtinud mõisa põllul nokaga mÃŒtsi kanda. Kord olnud ÃŒhel teopoisil nokaga mÃŒts peas. Valitseja mÀrganud seda, tulnud poisi juurde, tõmmanud sellel mÃŒtsi peast Àra ja ÃŒtelnud: „Mis mina siis pÀhe pean panema, kui sina juba sarnast mÃŒtsi kannad?” Sealjuures sakutanud poissi tublisti juustest.
Jutustaja saanud kord aidamehe kÀest selle eest kepiga lÌÌa, et ta sõnnikuveo ajal võerast laudast lÀinud sõnnikut tooma, kus see pudevam olnud ja selletõttu kergem peale tõsta. MõisahÀrraga rÀÀkides pidanud mÌts alati peast Àra olema.
EKLA, f 199, m 23, 46 (III-5a) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred RÀstas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Ka pole Vastemõisas tohtinud teomehed teol olles piipu suitsetada. Kui hÀrra ise juhtunud nÀgema ehk kubjas seda talle kaebanud, antud eksijale kohe 25 kepihoopi.
EKLA, f 199, m 23, 46 (III-5a) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Tooba t. - Alfred RÀstas < Peet Toobal, 78 a. (1926)

Kord saanud Vastemõisa karjamees JÌri Ruus mõisa kirjutajalt mingi põhjuse pÀrast lÌÌa. Mees hakanud vastuhakates kirjutaja rinnust kinni. Selle eest pandud karjamees aita vangi, kus ta mitu pÀeva söömata peetud; salamahti saanud mõisa karjanaine kassiaugust talle vÀhe toitu anda. Aidas peetud Ruusi kuni Viljandist timukad toodud, kes meest nõnda peksnud, et teda pÀrast linadega pöörama pidanud.
Ookeni ajal olnud Vastemõisas töödes maksmas nn tegujas, mis selles eisnud, et valla rahvas kõik reas mõisa põllul töötanud. Kupjad olnud keppidega jÀrel, kes inimesi tööle sundima pidanud. Õhtul, kui kupjad mõisahÀrra ette lÀinud ja see keppidelt peksu jÀlgi pole leidnud, ÃŒtelnud ta: „Teie, lontrused, pole tööd midagi teinud” ja lasknud sel puhul meestele enestele kolmkÃŒmmend naha peale anda. Kupjad saanud sellest targemaks ja peksnud kepid õhtul enne hÀrra ette minekut vastu kive villerdama. Sel kombel pÀÀsenud kupjad ise peksust.
EKLA, f 199, m 23, 46/8 (III-5a) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Leoski t. - Alfred RÀstas < Tõnis Mein, 91 a. (1926)

Teomehed löönud Àkkepaku seest pulgad vÀlja ja vedanud palja Àkkepakuga Ìle põllu, et vÀsinud hobustel kergem oleks. Seda juhtunud aga kubjas nÀgema ja õhtul antud mõisas meestele keretÀied kÀtte. Ka kÀinud teopoisid tihti öösel mõisa vÀljal hobuseid söötmas, kui see ilmsiks tulnud, antud sÌÌdlastele peksa.
EKLA, f 199, m 23, 48 (III-5a) < Suure-Jaani khk., SÌrgavere v., Keremi k., Tolli t. - Alfred RÀstas < Tõnu Kink, 90 a. (1926)