Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus

Teoorjuse ajal olnud Olustvere mõisas väga kuri Kikase-nimeline isik valitsejaks. Kord lasknud ta ühele teopoisile tubli keretäie anda, et selle hobune rõugust söönud. Üles tõustes ütelnud poiss: „Sina kallis Jumal, seadust ei ole!” Selle eest kästud poiss uuesti maha tõmmata ja peksa anda.
EKLA, f 199, m 23, 48/9 (III-5a) < Suure-Jaani khk., Kuhjavere k., Tupe t. - Alfred Rästas < Mari Puju, 91 a. (1926)

Maksud ja kohustused mõisa vastu on suusõnalise traditsiooni põhjal võrdlemisi mitmesugused. Maksude määr ja teopäevade täpne arv on ununenud ja seda nimetatakse ebakindlalt, kus ainult ligikaudsusega rehkendada võib. Et teo suurusest tõelist pilti saada, siis esitan siinkohal Vastemõisa vallamajast leitud vakuraamatust 1809. a. teo suuruse ja naturaalsete kohustuste määra ühe keskmise talu kohta.
Raamat ise kannab järgmist pealkirja: „Orjusse-eenkiri nende Vastemoisa moisa maa peält est otsast seisavat 13. teise pole peäl nimmetud Tallomehe maja-pedaminne.” Hinna pandmisse seädus, mis surest Keisrist 1809. aastal Hinna tabelli Ramato sees kinnitati, ning mis järrel Vastemoisa moisa maa peäl eestotsast Tallopoijadele on arvatut.

Tabel

Tallo maa väärt = 18 66.
Kabbila küla. Parduse talu.
EKLA, f 199, m 23, 49/50 (III-5b) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)

Sarnase talu eest nõuti järgmist orjust ja makse: Vakka=Orjus – aasta läbi – hobusepäivi 143; jalapäivi jüripäevast mihklipäevani 64. Abbi=orjus – jürip[äevast] mihklip[äeva]ni 11 hobuse- ja 69 jalapäeva, vooride tarvis (224 versta) 33 hobusepäeva. Mihklip[äevast] jürip[äeva]ni 5 hobuse- ja 36 jalapäeva. Kümnese maks: rukk[e]id 2 vakka, odrad 1¾ v[akka], kaerad 1½ vak[ka], ropsitud linu 10 [leisikat], linast lõnga 2 [leisikat], humalaid 2 [leisikat], võid 2 [leisikat], ½ lammast, 1 kott, 2 kana ja 18 muna.
EKLA, f 199, m 23, 51 (III-5b) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)

Teolkäimine olnud õige vaevarikas, sest teol käia tulnud umbes 10–12 versta tagant. Lahmuse mõisa omanik Ratleff lasknud Lahmuse mõisa hooned Vastemõisa teopäevadega, kust ta Lahmusele tulnud, üles ehitada. Talust olnud korraline aasta läbi väljas, kuna mõisa tükkide (heinaniit, viljakoristamine) tegemisel vahest kuni 12 hinge mõisa tööle saata tulnud. Kastega rukist lõigata pole lubatud, pidanud ootama kuni keskhommikuni, mil kaste kadunud.
EKLA, f 199, m 23, 51/2 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Kabila k., Päredi t. - Alfred Rästas < Jüri Valdsmann, 76 a. (1926)

Metsatalud, mis Kettu vakuse alla kuuluvad, on teoorjuse ajal Vastemõisa teinud ainult abitegu, kuna vakutegu raharendina tasutud. Teed olnud väga halvad, nii et metsast välja pole pääsenud.
Talu, millel 16,07 dessatini põldu, maksnud mõisale 60 rbl renti, saunakoha eest masketud sama talule 10 rbl renti.
EKLA, f 199, m 23, 52 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Tooba t. - Alfred Rästas < Peet Toobal, 78 a. (1926)

Taevere vallas Arjate külas Jaani talu eest, millel 52 vakamaad põldu, tehtud mõisa 4 hobusepäeva. Peale selle veel ketrusepäevad ning naturaalkohustused: kanade, kottide ja vitstest keerutatud loomalõõgade näol.
EKLA, f 199, m 23, 52 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Arjate k., Jaani t. - Alfred Rästas < Jaan Koik, 60 a. (1926)

65-dessat[iini]lise talu eest tehtud mõisale 6 hobusepäeva. Peale selle viidud lõõgu ja kotte (iga kohapäeva eest 1 kott) ning peenikest linast lõnga –„töömarka” (iga kohapäeva eest 1 [leisikas]). Ka viidud kirikumõisa töömarka, mille suurust aga teada pole, arvatavasti vähem kui mõisa.
Talvel käinud mehed mõisa viinaköögis tööl, puid ja vett kandmas. Naised käinud mõisa karjalaudas loomi talitamas. Tihti olnud ihu kange külmaga külmavõetud ja lõhkenud. Sügisel, teiste tööde lõppedes, käidud igast talust mõisale hagu tegemas. Iga koha päeva pealt nõutud 1–2 sülda hagu. Mõisa rehele pidanud 65-dess[atini]lisest talust saadetama kaks ja talu maa peal asuvast saunast üks inimene.
EKLA, f 199, m 23, 52/3 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Littuvere k., Jaagu t. - Alfred Rästas < Eva Tirmomann, 61 a. (1926)

6 vakamaa [suuruse] põllupinnaga saunakoha eest tehtud Taevere vallas talule 3 päeva. Päivi tehtud mõisas ehk talus eneses, nõnda kuidas tööjõudu vaja olnud. Päivi tehtud kuni 1900. a, sealtpeale maksetud sarnase saunakoha eest talule 25 rbl renti.
EKLA, f 199, m 23, 53 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Liivaku saun - Alfred Rästas < Jaan Stuntenmeister, 89 a. (1926)

Vastemõisale on Kettu külas talu eest, millel 60 vakamaad põldu, tehtud üle 300 hobuse- ja jalapäeva. Abiteona tulnud mõisale koristada 10 vakamaad heina, 4,5 v[akamaad] otre ehk kaeru ja 4 v[akamaad] rukist. Peale selle viidud mõisa 3 elajalõõga, 2 kotti, 1 lammas, 2 kana, 20 muna ja 2 [leisikat] võid.
Kui teoorjuse ajal mõisa päivi ära pole jõutud teha, antud talu teise kätte.
EKLA, f 199, m 23, 53/4 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Raba saun
- Alfred Rästas < Peet Ivask, 92 a. (1926)

Vastemõisa vallas läinud üldse 3 talu teoorjuse ajal oksjoni alla, selletõttu et teokohustust kanda pole jõutud. A[astal] 1846 läinud oksjoni alla Volmre talu Kettu külas, Nõmme talu Põhjaka külas ja Parduse talu Rabila külas. Vastemõisa rentnik Ratleff kutsunud jutustaja isa Pärdi, kes sel ajal Kildul kõrtsmikuks olnud, mõisa ja pakkunud talle kolmest eelnimetatud talust ühte talu. Mees palunud omale 3 päeva mõtlemise aega ja võtnud siis Volmre talu endale. Teised kaks talu jäänud sugulaste abiga endiste peremeeste kätte edasi. Koha eest, millel sel ajal 80 vakamaad põldu olnud, päevade peale arvatavalt – 2 ¾ päeva, tulnud mõisale peale hariliste teopäevade täita järgmised kohustused: puid tulnud mõisa vedada 12 sülda, mida ise mõisa metsast raiuma pidanud. Peale selle tehtud mõisatükkidena 10 vakamaad heina, kusjuures mõisa veetava heinakoorma raskuse miinimumiks olnud 40 leisikat.
EKLA, f 199, m 23, 54/5 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Volmre t. - Alfred Rästas < Mihkel Mägi, 74 a. (1926)

Vastemõisale tehtud 82 dessat[iini]lise talu eest, millel 45 vakamaad põldu, umbes 400 päeva, millest pooled hobusepäevad. Mõisatükid rehkendatud päevade peale ümber ja neid tehtud: heina 11 vakamaad, 7 v[akamaad] otri ehk kaeru ja 5 v[akamaad] rukk[e]eid. Puid raiutud ja veetud mõisa 12 sülda. Humalaid ja töömarka viidud 1 [leisikas] kohapäeva pealt.
Päivi tehtud mõisa nii palju, et kui mõni peremees kõiki päivi teha pole jõudnud, siis tal’t tegemata päevade eest trahvi pole nõutud, ega ka kohustatud neid järgmisel aastal ära tegema. Kui aga juhtunud, et mõisapäivi palju tegemata olnud ja magasiaidas võlgu, siis aetud peremees kohalt ära magasivõla põhjal.
Teolisi käsutanud külakubjas välja. Külakubja ameti tasuks pole tulnud tal mõisatükke teha, kuid puid pidanud ta ikkagi vedama.
Enne 1850. aastaid tarvitatud Vastemõisas nn teopulka päevade ülesmärkimiseks. Pulk olnud neljakandiline, kuusepuust tehtud, pikkus 10–15 tolli, iga kant umbes 1 toll. Mõlemi pulga otsast umbes toll maad lõigatud diagonaalis täke, mispidi pulk keskelt lõhki lõigatud ja jälle uuesti kokku panna võinud. Mõisas märgitud väikse saega pulgale kriipud peale, mis päevade arvu tähendanud. Ühele küljele märgitud hobuse-, teisele jala- ja kolmandale vooripäevad. Ristloodis kriipsud tähendanud 1 päeva, kallakkriipud 5 ja kaks ristlevat kriipsu 10 päeva. Pulk olnud pooleks jagatav, millest teine pool mõisas valitseja toas nööriaetult seisnud. Pulk tehtud igal kevadel uus ja jüripäeval märgitud mõisas teopäevade arv pulgale. Iga[s] kuus käinud peremees korra mõisas päivi õiendamas, mispuhul tehtud päevade kriipsud tindiga ära kustutatud. 1840. aastate lõpul olnud sõnnikuveopäeva normiks 14 koormat. Mõned tugevad noored mehed jõudnud siiski enam vedada ja saanud päevad sel kombel ennem täis.
EKLA, f 199, m 23, 55/7 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)