Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Raharendi ja taludeostu aeg

Täpseid andmeid, mil talud raharendile läinud või päriseks ostetud, on õige vähe. Ümberkaudsete aastaarvudega rehkendades on talud üldiselt raharendile läinud alates 1850. aastatest, mis mitmes kihelkonna nurgas mitmesugustel aastatel ja erioludest tingituna sündinud.
EKLA, f 199, m 23, 60 (III-5c) < Suure-Jaani khk., - Alfred Rästas (1926)

Raharent pole Vastemõisa vallas korraga tulnud ja olnud tingitud talude kaugusest mõisa. Mäeküla, Kobruvere, Epra ja Kabila külad teinud veel tegu, kuna metsatalud Leetva ja Kaansoo pool juba raharenti maksnud.
EKLA, f 199, m 23, 60 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Kabila k., Päredi t. - Alfred Rästas < Jüri Valdsmann, 76 a. (1926)

Ka on vana regulatiivi maksu metsataludes hiljem nõudma hakatud.
EKLA, f 199, m 23, 60 (III-5c) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)

Kirikuõpetaja Schnell olevat mõisarentniku Ratleffi kurdiks tunnistanud, mille tõttu viimane sõjaväeteenistusest priiks saanud. Selle eest saatnud Ratleff peremehi kirikumõisa tegu tegema. Hiljem nõutud seda kohustust rahas. Maksu suurus, mis mõisnik kirikumõisale maksma pidanud, olnud 90 rbl. Vastemõisa järgmine rentnik Kurrikof viinud õp. Schnellile kord maksu, andes 100 rbl-lise. Schnell ütelnud, et see raha kõik ära kuluks ja pole tahtnud sealt midagi tagasi anda. Kurrikof vihastanud sellest, võtnud raha tagasi ja ütelnud, et tal kopikatki õigust maksta ei olevat.
EKLA, f 199, m 23, 60/1 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Puna t. - Alfred Rästas < Tõnis Puurats, 64 a. (1926)

Raharendi peale saanud Kobruvere küla Vastemõisa vallas 1849. või 1850. aastal. A[astal] 1862 kuulutatud ostmise hind välja, mis Tiitsu talu pealt olnud 3300 rbl. Raharenti maksetud sama talu eest 71 rbl. Ostetud koha % maksetud 165 rbl aastas. 1890. aastate ümber kingitud kroonuvaldade talud kõik päriseks ja maksmata jäänud võla % pole sisse nõutud.
EKLA, f 199, m 23, 61 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Teine jutustaja kõneleb sama valla kohta järgmist: talud läinud raharendile peale mõisarentnik Ratleffi kontrakti lõppu 1860. aastate algul. Raharenti maksetud 60 vakamaa põllupinnaga talu eest 60 rbl. Umbes 10 a. hiljem hakatud talusid päriseks ostma, väikeste sissemaksude näol, tasudes sealjuures võla %.
EKLA, f 199, m 23, 61/2 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Raba saun - Alfred Rästas < Peet Ivask, 92 a. (1926)


Littuvere külas saadud Sillaotsa talu esimesena raharendile, viimane – Jaagu talu – saanud raharendile 1874. a.
Taevere mõisa rentnik Kuldkepp rentinud mõisa omale 12 aastaks. Iga kuue aasta järgi tõstnud ta talude renti. Endine Taevere mõisa rentnik Bunge nõudnud 4 rbl taadri (taader = 3 vakamaad) pealt, kuid mehed pole julenud sarnaste tingimustega kontrakti teha, sest Regoldi (kroonu-) vallas maksetud kõigest 2 rbl taadri pealt. Kuldkepp, rentnikuks saades nõudnud algul 6 rbl taadrimaa pealt ja 6 aasta pärast lisanud sellele veel 3 rbl juurde. Päriskoha ostjaid tulnud Taevere valda kaunis palju väljast sisse, peaasjalikult abjakad, kes mõnes paigas ainult 25 rbl koha eest sisse maksnud. Külas on talud kõik endiste ostjate kätte jäänud, küll peetud 1880. aastatel taludes oksjone; ühes müüdud isegi kõik loomad ära, kuid teiste peremeeste abiga jäänud koht siiski esialgse peremehe kätte.
EKLA, f 199, m 23, 62/3 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Littuvere k., Jaagu t. - Alfred Rästas < Eva Tirmomann, 61 a. (1926)

Osa Lemmakõnnu küla taludest teinud veel tegu, kuna teised juba raharenti maksnud. 61-dessat[iini]lise talu eest maksetud 15–20 rbl ja 180 dessat[iini]lise talu eest 50 rbl raharenti.
EKLA, f 199, m 23, 63 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Lemmakõnnu k., Aukema t. - Alfred Rästas < Leenu Juhanson, 91 a. (1926)

Vastemõisa vallas on 30 dessat[iini]lise talu eest, millel 10–15 vakamaad põldu, 1880. aastatel maksetud renti 20 rbl ümber. Kibaroo taludes, mis 60–70 dess[atiini] suured, põldu 40 vakamaad, on renti maksetud üle 10 rbl. 1894. ja 95. aastatel hakatud Kettu külas talusid päriseks ostma, väikeste sissemaksudega.
EKLA, f 199, m 23, 63 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Mardi t. - Alfred Rästas < Jüri Kraut, 65 a. (1926)

Kabila ja Poolaka külas on talud raharendile läinud umbes 1862. a. Renti maksetud 1 rbl põllumaa vakamaa pealt.
Esimesed ostetud kohad nendes külades on Altvälja [ja] Poolaka talud, mis peale 1886. aastat ostetud.
EKLA, f 199, m 23, 63/4 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Volmre t. - Alfred Rästas < Mihkel Mägi, 74 a. (1926)

Viimane talu on esialgsete ostjate käest ära läinud pärijate kokkuleppimatuse tõttu.
EKLA, f 199, m 23, 64 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Tooba t. - Alfred Rästas < Peet Toobal, 78 a. (1926)

Esimene päriseks ostetud talu Kettu vakuses on Tooba, mis 1881. a. ostetud. Talu hinnaks, mille suurus 1,27 dess[atiini] õuemaad; 16,07 dess[atiini] põllumaad; 29,90 dess[atiini] heinamaad; 109,66 dess[atiini] karjasmaad; kokku 156,90 dess[atiini] kõlbulikku ja 2,51 dess[atiini] kõlbmata maad, olnud 2517 rbl. Sellest summast tulnud 100 rbl sissemaksetama esialgu, kuna ülejäänud võlg 49 aasta jooksul kustuma pidanud, makstes võla pealt 5,5%.
EKLA, f 199, m 23, 64 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Tooba t. - Alfred Rästas < Juhan Toobal, 60 a. (1926)

Kerita külas Sürgavere vallas ostetud esimesed talud päriseks 1876. a. 60 vakamaa põllupinnaga talu hind olnud 4500 rbl. Külas endisi päriseksostjaid pole, praegused omanikud on mujalt sisse rännanud.
EKLA, f 199, m 23, 64/5 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Kerita k., Tõnu Ansu t. - Alfred Rästas < Hans Rõuk, 61 a. (1926)

Võhma külas samas vallas on talud päriseks ostetud 1880. aastate lõpul Navesti mõisa parun Höhni käest. Külas on üks talu vana raharentniku käest oksjoni teel ära läinud.
EKLA, f 199, m 23, 65 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Võhma k., Käspre t. - Alfred Rästas < Eduard Vilson, 46 a. (1926)

Esimene ostetud talu Uudekülas Sürgavere vallas on Hommiku-Paksu talu, mida Enn Kõva, kes Halliste kihelkonnast pärit, Sürgavere omaniku von Vahli käest 1876. a. ostnud. Talul olnud sel ajal 50 vakamaad põldu ja maksnud 5510 rbl. Samal aastal ostetud külast Halliste meeste poolt veel 5 talu.
EKLA, f 199, m 23, 65 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Uudeküla, Hommiku-Paksu t. - Alfred Rästas < Enn Kõva, 77 a. (1926)

Rulli külas Olustvere vallas tehtud mõisale raharendi kõrval ka tükke. Täieline raharent tulnud umbes 1875. a. Talude päriseks ostjad olnud Kariste ja mujalt sissetulnud mehed. 2 talu selles külas on oksjoni teel uutele peremeestele läinud.
EKLA, f 199, m 23, 65 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Rulli k., Rulli t. - Alfred Rästas < Jüri Märtson, 61 a. (1926)

Vastemõisale on 32 dess[atiini]lise Põdrasilla koha eest maksetud renti 16 rbl. Varem on talu eest tegu tehtud Hilbaku metsahärra Brockile, kellel Hilbaku külas 3 talu olnud.
EKLA, f 199, m 23, 65/6 (III-5c) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Põdrasilla t. - Alfred Rästas < Jüri Varm, 63 a. (1926)