Suusõnaline traditsioon - Õiguseline elu vanemast ajast peale

Toon selle pealkirja all vanade kohtute korralduse üldjoontes ja nekrutiks võtmise ja nimede panemise lood, viimased kui teatavad inimliku õiguste tunnused.
EKLA, f 199, m 23, 71 (III-6) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)

Juba vanemast ajast peale olnud vallakohus olemas, kus varem 9 kohtunikku ühes peakohtumehega olnud. Hiljem olnud kohtunikke 3 ja kandidaate 2. Kohut peetud kord kuus.
EKLA, f 199, m 23, 72 (III-6) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Volmre t. - Alfred Rästas < Mihkel Mägi, 74 a. (1926)

Vallakohtu protokolle pealiskaudselt lugedes torkab teravalt silma, et siin otsused teatava erapoolikusega tehtud on. Asjad, kus nõudjana või kaebajana esineb mõisnik või tema asemik, otsustakse pea ilma erandita mõisa kasuks, kuna talupoegade õigustatud nõudmised tihti rahuldamata jäätakse.
Vallakohtus tarvitusel olnud karistuse määra kohta on toodud mõned andmed Vastemõisa kohtu protokollidest a[astal] 1825. (lk 22–23 ja enese uurimise põhjal).
EKLA, f 199, m 23, 72 (III-6) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v. - Alfred Rästas (1926)

Peale vallakohtu olnud veel kihelkonnakohus Viljandis. Järgmine instants olnud sillakohus, kus ainult raskemate kuritegude üle kohut mõistetud. Kihelkonna revidendiks olnud harilikult üks kohalikkudest mõisnikkutest.
EKLA, f 199, m 23, 72/3 (III-6) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Volmre t. - Alfred Rästas < Mihkel Mägi, 74 a. (1926)

Ka tulnud vallakohtu kompetentsis sarnaseid juhuseid ette, kus peremees selle pärast talust välja aetud, et ta mõisaga riius olnud.
Kabala Jüri, kes küla meestega hästi läbi pole saanud ja mõisaga riius olnud, aetud talust välja ja mõisa poolt võetud uus peremees Soolo, Sirgult, tallu.
EKLA, f 199, m 23, 73 (III-6) < Suure-Jaani khk., Kabila k., Päredi t. - Alfred Rästas < Jüri Valdsmann, 76 a. (1926)

Raskemaks „õiguseks” olnud nekrutiks mineku õigus. Mõisateenrid: puusepad, rehepapid, aidamehed, kupjad, kiltrid, kokad jt saanud sõjaväeteenistusest vabastatud ja selle tõttu olnud nende kohtade peale soovijaid palju.
EKLA, f 199, m 23, 73 (III-6) < Suure-Jaani khk., Littuvere k., Jaagu t. - Alfred Rästas < Eva Tirmomann, 61 a. (1926)


1860. aastate lõpul maksetud sõdurist väljaostmiseks asemikkudele 450 rbl. Kroonu vabastamispiletid, mida Pärnu komisjonis müüdud, maksnud sel ajal 570 rbl. Kui kroonupiletid otsas olnud, siis alles hakatud asemikke võtma.
EKLA, f 199, m 23, 73/4 (III-6) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Tooba t. - Alfred Rästas < Juhan Toobal, 60 a. (1926)

Vastemõisa vallas on juhus ette tulnud, kus soldatist lahtiostmise tõttu talu 500 rbl eest ära müüdud.
EKLA, f 199, m 23, 74 (III-6) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Mardi t. - Alfred Rästas < Jüri Kraut, 65 a. (1926)

Priinimede panemisest kõnelenud jutustajale tema vanaisa järgmist: täieealised mehed käsutatud ühel päeval mõisa kokku ja kästud igaühte omale nime võtta, mida keegi soovib. Rahvas soovinud, et härra ise neile nimed paneks. Selleaegne vallakirjutaja olnud keegi Johanson, kes puudulikult maakeelt osanud. Härra annud neile siis ka selletõttu kõik saksakeelsed nimed. Nimi öeldud ette, kirjutatud siis tähe peale kojuviimiseks. Jutustaja vanaisa talu asunud oja kaldal ja temale antud nimeks Bach. Kodused arvanud, et see sõna „pauh” muud ei tähenda, kui teisele puuga „pauh” pähe lüüa. Kodu jõutud otsusele, et see nimi väga alam on ja seda võtta ei sünni. Mõne nädala pärast aetud valla rahvas uuesti kokku, nimesi kinnitama ja kes nendega rahul pole, uusi võtma. Jutustaja vanaisa pole ka oma nimega rahul olnud ja siis antud talle uus nimi: Wendelin.
EKLA, f 199, m 23, 74/5 (III-6) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Lauri t. - Alfred Rästas < Jaan Vendelin, 89 a. (1926)