Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised

Umbes 1820. a. ühel pühapäeval teatanud kirikhärra Dehn kantslist, et palvevennad tulevad kirikusse lugema. Palvevendi olnud kaks, Tartumaalt pärit, hallid kuued seljas. Need hakanud siis peale jumalateenistust kirikus rahvale lugema. Lugemine mõjunud väga rahva peale ja palvevendadele jagatud sooja poolehoidu. Inimesed võtnud peale selle paremad eluviisid. Hiljem hakanud oma kihelkonnast mitmed lugejateks, kelle hulgas Puna Mihkel üks agaramatest olnud. Esimene palvemaja ehitatud rahva enese kulul Tällevere külla Sürgavere valda umbes 1830. a. Järgmised palvemajad ehitatud Epra külla ja Aimla koolimaja juurde. Vennastekoguduse palvemaja olnud Suure-Jaani alevis Kase koolimaja juures.
EKLA, f 199, m 23, 75/6 (III-7) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Lauri t. - Alfred Rästas < Jaan Vendelin, 89 a. (1926)

Vennastekoguduse liikmeid olnud ainult kahes talus: Põdrasillal ja Aukemaal.
EKLA, f 199, m 23, 76 (III-7) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Põdrasilla t. - Alfred Rästas < Jüri Varm, 63 a. (1926)

Vene usku siirdujaid olnud nii taluperemehi kui ka vabadikke. Vene usku minejatele lubatud head põlve ja töö kergendust. Usku vasta võtma mindud Pärnusse, kuid paljud pööranud poole tee pealt tagasi ja jäänud vana usu juurde.
EKLA, f 199, m 23, 76 (III-7) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Liivaku saun - Alfred Rästas < Jaan Stuntenmeister, 89 a. (1926)

Vene usku minejatel olnud sihiks teoorjusest lahti saada. Vana õpetaja Schnell keelanud küll inimesi vene usku minemast, öeldes, et sealt midagi kasu saada pole, kuid teda ei olevat suures usuvahetamise tuhinas kuulatud.
Vanemad inimesed rääkinud, et kui vene usku oleks kirjutatud Viljandis, oleks uude usku minejaid olnud väga palju. Tagasi hoidnud inimesi just kevadine halb Pärnu tee. Endises Vastemõisa valda kuuluvas Riisa külas läinud terve küla inimesed vene usku, sest Pärnusse läinud sealt hea tee ja olnud lähedal minna.
EKLA, f 199, m 23, 76/7 (III-7) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Riisa ja Tõramaa külades on pea kõik elanikud veneusulised, ainult mõnes üksikus talus leidub ka luteriusulisi.
EKLA, f 199, m 23, 77 (III-7) < Suure-Jaani khk., Tori v., Tõramaa k., Nurme t. - Alfred Rästas < Ekateriina Sohv, 76 a. (1926)

Vene usu tulekul olnud kevadel maanteed inimesi täis, kellel leivakotid ja muu teemoon kaasas, Pärnu usku vastu võtma tõtanud. Üleskirjuta[ja] juurde tunginud ruumidesse terve inimeste murd, keda nuutidega välja peksetud öeldes, et peale vene usu muud midagi ei anta.
EKLA, f 199, m 23, 77/8 (III-7) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Saare t. - Alfred Rästas < Juhan Elbing, 88 a. (1926)

Kettu vakuses Vastemõisa vallas kirjutanud end õige paljud vene usku, kuid jäänud selletõttu minemata, et metsahärra Brock ja kirikhärra keelanud vene usku minemast. Brock lubanud kõiki, kes vene usku lähevad, metsaametist lahti lasta.
EKLA, f 199, m 23, 78 (III-7) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Pilliroo t. - Alfred Rästas < Jaak Krieger, 63 a. (1926)

Vene usku minejate hulgas on tulnud ka juhuseid ette, kus isa vene usku läinud, kuna ema lastega luteri usku jäänud.
EKLA, f 199, m 23, 78 (III-7) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Keremi k., Tolli t. - Alfred Rästas < Ann Tolling, 96 a. (1926)

Aimla mõisa härrastemajas olnud peale vene usu tulekut vene kirik, kus inimesi vene usku ristitud. Vene usku läinud siin õige palju inimesi, ka päris vanu. Ristimisel kästud risti ette lüüa ja põlvili lasta, mõned vanemad inimesed pole enam ise jõudnud põlvitamast üles tõusta.
EKLA, f 199, m 23, 78 (III-7) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Aimla m. - Alfred Rästas < Ann Soo, 65 a. (1926)