Suusõnaline traditsioon - Hariduseline olukord vanemast ajast peale - Kabila kool

Kabila külas olnud 1850. aastatel kool, kus koolmeistriks Rits Mielberg. Tähtsam õppeaine koolis olnud testamendi lugemine ja kirikulaulmine. Klassiruumiks olnud rehetoa otsas pisikene kammer, kus ka öösel magatud. Õpilasi olnud sel ajal koolis 20ne ümber. Koolmeister saanud valla poolt ahjukütet ja maalapp olnud tal kasutada.
EKLA, f 199, m 23, 133 (III-8) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)

Kabila küla koolis olnud koolitoas 2 lauda, paari sülla pikkused. Sama pikkadel pinkidel istunud ühe laua ääres poisid, teise ääres tüdrukud. Kui lugeda pole mõistnud, aetud püksid maha ja antud vitsu. Kooliõpetajal olnud omal üks kammer koolitoa kõrval.

EKLA, f 199, m 23, 133 (III-8) < Suure-Jaani khk., Kabila k., Päredi t. - Alfred Rästas < Jüri Valdsmann, 76 a. (1926)