Suusõnaline traditsioon - Hariduseline olukord vanemast ajast peale - leer

Põhjaka külas Rääka koolis olnud 1870.–1880. aastateni koolmeistriks Jüri Kööpler. Kooli mindud 12-aastaselt ja käidud seal 2 talvet. Hiljem on aga kooliaega pikendatud kolme aasta peale.
Leeri mindud harilikult 16–17 a. vanuselt. Leerimaksu maksnud sel ajal tüdrukud 1 rbl 60 kop õpetajale ja poisid 1 rbl 20 kop köstrile. Tulnud ette ka sarnaseid juhuseid, kus leeriõpilane leerist ära aetud; poisid kakeluste ja muude vigurite pärast ning tüdrukud keelatud kohtades käimise pärast. Tüdrukutel olnud keelatud poodi minna ja mujale leeritoast kaugematesse kohtadesse. Tüdrukute juures tulnud sarnaseid eksimusi tihem ette kui poiste juures.
EKLA, f 199, m 23, 135/6 (III-8) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kettu k., Mardi t. – Alfred Rästas < Jüri Kraut, 65 a. (1926)

Leeris käidud sügisel enne jõuluid 1 nädal ja kevadel 2 nädalat. Õnnistamine olnud urbe(palmipuude)pühal. Leeritamise eest maksnud iga õpilane 2 [leisikat] villu ja 1 [leisikas] lambarasva, küünalde tegemiseks. Selleagne kirikuõpetaja Schnell olnud väga kuri mees. Schnelli ajal ristitud lapsi ainult kirikus, ainult hädaristimisi toimetatud kodus.
EKLA, f 199, m 23, 136 (III-8) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Ilbaku k., Uuetoa t. – Alfred Rästas < Kadri Elbing, 76 a. (1926)