Ajalooline traditsioon: Suure-Jaani põhjaosa.
|
Asjalised mälestused - Vanad talud
Enne Põhjasõda on asunud praeguse Taevere valla Vanaõue talumaa peal, Navesti jõe kaldal ridastikku üksteise läheduses kolm talu (millede ahervarred veel praegu näha). Arvatavasti pidanud need talud oma põllupinna poolest olema kaunis väikesed, sest nende (kolme talu) harida olev maa olnud üksainukene praegune Vanaõue talu väli. Peale selle olla aga igal talul oma õue olnud. See olnud maa-ala, kõrge püstaiaga piiratud ja talust natuke eemal (talude ja õue vahel asunud põld). Nendesse õuedesse aetud sööma lambad ja sead, et neid kergem hoida huntide murdmise eest püstaia abil. Pääle Põhja sõja olla nimetud kolme talu elanikud kas sõja või katku läbi otsa saanud. Nende põllud sööti ja elamud tühjaks. Kaks-kolmkümmend (1730.–40. a. ümber) aastat hiljem on sinna jälle inimesed elama asunud ja oma elamu ehitanud vanade õuede asemele. Arvatavasti on sellest ka praeguse talu nimetus Vanaõue tulnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 3/4 (I) < Suure-Jaani khk. Taevere v. Vanaõue t. - Tony Bollmann < Hans Kuldkepp, 83 a. (1926)
Olustvere vallas (end Lõhavere vallas) linnamäe lähedal on talu, mida hüütakse Wiluvälja taluks. Vanasti olla seda Wiruväljaks kutsutud. Siis olnud seal kaks talu, kuhu olla Virumaalt elanikud sisse rännanud ja sellest hakatud neid talusi Wiruvälja taludeks hüütama. Hiljem muutunud nimi Wiluväljaks.
EKLA, f 200, m 12:2, 4 (I) < Suure-Jaani khk., Lõhavere, Wiluvälja t. - Tony Bollmann < Jaan Grünbaum, 87 a. (1926)
|
|
NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist
või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil
haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile! |
|