Ajalooline traditsioon: Suure-Jaani põhjaosa.

Asjalised mälestused - Pelgupaigad


Harilikult põgenenud inimesed sõja eest pelgu. Väga hääks pelgupaigaks olnud Jaska mõisa ligidal kesk mäda sood olev Põdra mägi. Mägi on ümberringi veega piiratud ja ainult purrete abil pääsenud sinna ligi. Juba varakult viinud inimesed oma varanduse ja loomad nimetud mäe peale ja kui hädaoht ligi olnud, püüdnud ka endid seal varjata.
EKLA, f 200, m 12:2, 10 (I) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Rootsi sõja ajal ehitanud inimesed Navesti jõe luhta, kuhu ligipeasemine väga raske, elamud ja olnud seal kogu oma varandusega peidus.
EKLA, f 200, m 12:2, 11 (I) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t.; Navesti m. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a.; Ulpus (1926)

Väga hääks pelgupaigaks olnud Putku Kullamägi. Rootsi sõja ajal elanud R[ootsi] sõjapealikud Putku talus, kuna soldatid olnud Tiitsu mäe peal laagris ja osa elanud ka saunas. Need röövinud ja tapnud inimesi hirmsal kombel. Elanikud kannatanud suure hirmu all ja igaüks põgenenud, kus aga saanud. Paljud pugenud Kullamäel olevasse suurde auku ja olnud seal kogu oma varandusega pelgus.
EKLA, f 200, m 12:2, 11 (I) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t.; Suure-Jaani - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a.; Jüri Nõmmik (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!