Asjalised mälestused - Sõjateed

Vana rootsiaegne sõjatee tulnud Pärnu poolt üle Vändra läbi Võieri küla, Määraaugu talu maa ja Kaansoo soo Kingatu talu maa peale. Sealt läinud edasi Viidika madaliku juurest üle jõe, paremat kätt jõe kallast mööda kuni peale poole Kootsi talusid. Pae talu maa pealt üle jõe jälle tagasi Vanaõue metsa vahele nüüdse maantee peale välja. Sealt otse Jälevere küla poole, Jäleverest üle jõe Suure-Jaani suunas nüüdse maantee peale välja ja sealt Põltsamaa poole. Praegu nimetab seda rahvas Meistri maanteeks. Kuulu järele olla Rootsi kindral Meister selle tee ehitanud ja kelle nime ka maantee pärandanud.
EKLA, f 200, m 12:2, 15/6 (I) < Suure-Jaani khk., Kaansoo, Kingatu t. - Tony Bollmann < Jaan Aleksius, 52 a. (1926)

Kaansoo ja Jälevere soos on veel praegu osalt tammepakkudest teed näha.
EKLA, f 200, m 12:2, 16 (I) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Mõned räägivad, et sõjatee, mis tulnud Vändrast, läinud otsekohe läbi Oriküla ja Rassiküla Põltsamaa poole ning pole Suure-Jaani poole puutunudki.
EKLA, f 200, m 12:2, 16 (I) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., nr 1 t. - Tony Bollmann < Jüri Kuldkepp, 86 a. (1926)

Teine sõjatee pidi minema Vanaõue talu juurest mööda metsa otse põhja poole üle Saeveski jõe Särevere juure välja ja sealt edasi Kurge ning Paide poole.
EKLA, f 200, m 12:2, 16 (I) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Vanaõue t. - Tony Bollmann < Hans Kuldkepp, 83 a. (1926)

Praegust suurt maanteed Suure-Jaanist Navesti poole arvatakse ka vanaaegse sõjatee olevat, mis umbes 1 km nimetud mõisast S.-Jaani poole vähe paremat kätt kaldunud ja Teppo talu juurest üle jõe läinud, sest selle koha pealt on jõgi kõige madalam, suurte kividega täidetud ja kõva kallastega. Et sealt tee üle on käinud, annab tunnistust veel praegu heinamaal näha olevad tammepakud. Vanainimeste üteluste järele olla rootslased sealt suurtükke läbi vedanud.
EKLA, f 200, m 12:2, 17 (I) < Suure-Jaani khk., Navesti m. - Tony Bollmann < Ulpus (1926)