Asjalised mälestused - Mälestusmärgid

Hilisema aja mälestusmärkidest tuleks nimetada hauasambaid ja vabadussõjas langenute mälestussammast. Hauasambad on püstitatud ärkamisaja tegelase ja maalikunstniku prof. Köhler’ile ning kauaaegse kohaliku köstri ja ärkamisaja tegelase Joosep Kapp’ile. Prof. Köhleri hauasambal on tema rinnakuju ja järgmine pealkiri: Professor Johann Köhler’ile austuse ja tänu täheks sugurahvalt ja sõpradelt. 26. veebr. 1826. a. + 10. aprillil 1899. a.
Surnuaia ligidal, maanteest paremat kätt on püstitatud käesoleval suvel mälestussammas vabadussõjas langenuile. Mälestussammas kujutab Lembitut surmavalt haavatuna Paala lahingus, kus ta langedes tõstab piiki (Mitte piiki, vaid mõõka! [L. Kulbin 8. IV 37]) kõrgele, kuulutades võitu tulevatele Eesti põlvedele. Sammas kannab järgmisi pealkirju: I küljel – Lembit + 1217, 1918–1920 (Nende kahe arvu vahel on vabaduse rist). II küljel - Eesti vabaduse eest võitlejatele Suure-Jaani kihelkond. III – Eestimaa, see mehe meel pole mitte surnud veel! IV – Nende mure muljutused, nende piina pigistused kostku meile kustumata.
(Märkus: Navesti jõge kutsuvad sealsed elanikud ikka Navesti jõeks ja mitte Paalaks ega mäleta ka keegi, et seda kunagi oleks teisiti nimetud).
EKLA, f 200, m 12:2, 17/8 (I) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)