Suusõnaline traditsioon - Asustamisküsimus, sisse- ja väljarändamine

Asustamisküsimuse kohta on teated liig ebamäärased ja peaaegu puuduvad. Sisse- ja väljarändamisest ei tea rahvas midagi rääkida – arvatavasti on see nii väiksel ja tähtsuseta arvul sündinud, et kõik on unustusse jäänud.
EKLA, f 200, m 12:2, 23 (III-1) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Väga omapärast lugu räägitakse Perasaare tekkimise kohta. Vanasti olnud seal suur paks mets, kuhu tulnud keegi Naano-nimeline isik. Põllutööd pole ta veel tundnud ja elatanud end karujahist, elanud seal mõne aja ja läinud siis ära Vändra. Selle järele tulnud nimetud kohta Vihi küla sillaotsast kolm venda. Need tundnud juba põllutööd, hakanud metsast põldu tegema ja jäänudki sinna elama. Nendest olla küla alguse saanud. Hiljem asunud ka teisi mööda jõeäärt ja nõnda tekkinud Kootsid ning Kaansoo.
EKLA, f 200, m 12:2, 23/4 (III-1) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., nr 1 t. - Tony Bollmann < Jüri Kuldkepp, 86 a. (1926)

Leetva küla olla alguse saanud leedu sõjavangidest, kes sinna vanasti elama asunud ja sellest tulla ka sarnane koha nimetus.
EKLA, f 200, m 12:2, 24 (III-1) < Suure-Jaani khk., Kaansoo, Kingatu t. - Tony Bollmann < Jaan Aleksius, 52. a (1926)