Suusõnaline traditsioon - Sõjad vanematest aegadest peale

Sõdadest räägitakse väga ebamääraseid jutte – olnud sõda siin ja seal, näidatakse isegi kohti, kus suuri lahinguid löödud, kuid kes kellega ja millal sõditud – seda ei teata. Rohkem mälestusi on rahva seas säilinud ajast alates Põhjasõjast.
EKLA, f 200, m 12:2, 24 (III-2) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Põhjasõja ajal käinud kord Peeter Suur Suure-Jaanis. Temast olla väga palju hirmulugusi jutustatud, nii ei kõik inimesed kartnud ja jooksnud eest ära peitu – nende hulgas ka kirikuõpetaja. Köster aga pugenud kiriku juures kasvava õõnsa pärnapuu sisse, et sealt Peetri tegevust jälgida. Peeter märganud seda, tirinud mehe puust välja – väga meeldinud temale ka köstri julgus, et see ühes teistega polnud kaugemale pakku pugenud ja pannud ta kirikuõpetajaks.
EKLA, f 200, m 12:2, 24/5 (III-2) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a. (1926)

Peale Põhjasõja käinud röövsalgad maad laastamas, kellede eest inimesed metsadesse põgenenud. Talud kõik suuremalt jaolt olnud tühjad. Kord tulnud niisugune röövsalk Põhjaka külla Tõnise tallu ja heitnud puhkama. Üks soldat pandud katuse peale valvama, kes siis hädaohust pidanud teatama. See jäänud aga tukkuma ja kaks eesti meest lasknud ta maha. Selle järele läinud nad tuppa ja tapnud kõik seesolijad ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 25 (III-2) < Suure-Jaani khk., Tällevere k., Otsa t. - Tony Bollmann < Mari Tomson, 74. a. (1926)

Kord läinud jälle Põhjaka külast Varese talu peremees mäe otsa vaatama, et kas kusagil röövijaid peaks näha olema. Need olnud aga õige ligidal mäe taga varjus. Mees läinud mööda mäe veert, kuid soldatid näinud teda ja üks hakanud kohe püssiga tema poole jooksma. Mees visanud pikali maha ja teinud end surnuks. Soldat tulnud juure, vaadanud, ütelnud „horošo” ja läinud minema ning keegi pole enam tema peale tähelepanu pööranudki. Mees roninud salaja mäelt alla, teatanud teistele röövijate sealolemisest, mille peale terve küla välja läinud ja nad ära tapnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 25/6 (III-2) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as. - Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a. (1926)

Ka käinud sel ajal naisröövsalgad, meesteks riietatuna, mööda maad ringi. Kord tulnud jälle Põhjaka külla Tõnise tallu kuus röövijat. Talu inimesed olid kõik peale peremehe metsa põgenenud, kes siis röövijate sissetulekul eest ära ahju peale pugenud. Toas küdenud parajasti ahi, röövijad võtnud riidest lahti ja hakanud endid tule paistel soendama. Mees näinud, et need naised on, hakanud ülevalt neile puid pähe loopima ja surmanud kõik ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 26/7 (III-2) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as.; Tällevere k., Otsa t.- Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a.; Mari Tomson, 74 a. (1926)

Napoleoni sõja ajal liikunud jutud, et sõda ka meie maale tuleb. Inimesed olnud suures hirmus ja hoolega valmistatud ette metsadesse põgenemist: elajatele tehtud rõngad ümber nina, et nad ei saaks häält teha, osalt viidud rukkijahu kotid metsa valmis, osalt jälle visatud kaevudesse, et soldatid kõik ei saaks ära võtta. Mõni jagu inimesi pannud valged särgid selga ja oodanud surma. Prantslased olnud juba Riias, kuid siis saadetud keegi Oveni-nimeline mees Enge mõisast neile vastu teatama, et meil on vaene nurk ja midagi pole saada. Selle peale pole siis ka Napoleon siia tulnud, vaid läinud Moskva peale.
EKLA, f 200, m 12:2, 27/8 (III-2) < Suure-Jaani khk., Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jüri Wiilip, 77 a. (1926)

Väga omapärast lugu räägitakse veel sellest ajast Barclay de Tolli kohta.
Peale Borodino lahingu kaotust saanud Barclay de Tolli prantslaste käest 30 pütti kulda, mille järele ta kohe Enge mõisa põgenenud. Mõisa omanikuks olnud sel ajal rittmeister Vermehlen. Osa kulda matnud ta maha lossi alla, mis veel praegu seal alles pidavat olema.
EKLA, f 200, m 12:2, 28 (III-2) < Suure-Jaani khk., Enge m. - Tony Bollmann < Proua Kunik, 76 a. (1926)

Teiselt poolt jälle räägitakse, et Barclay de Tolli olla Enge mõisa ligidalt Tolli talust ühe tüdruku laps olnud, keda siis nimetud mõisa omanikud kasulapseks võtnud. Ta olnud väga tark poiss, käinud sõjakoolis ja saanud siis kindraliks. Ka kutsutud teda lihtsalt sünnikoha järele Tolliks, kuid hiljem hakanud ta oma nimele de ette kirjutama. Peale selle, kui teda Napoleoni sõja ajal tagandud ülemjuhataja kohalt, tulnud ta Enge mõisa elama, kui oma kodukohta aga mitte kui pagulane.
EKLA, f 200, m 12:2, 28/9 (III-2) < Suure-Jaani khk., Enge m. - Tony Bollmann < Jaan Kunik, 73 a. (1926)

Veel teatakse ka lugusi[d] jutustada Poolamaa Vene alla mineki kohta.
EKLA, f 200, m 12:2, 29 (III-2) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Peale Poola mässu mahasurumist käinud Suvorov ühes Olustvere krahv Ferseniga Allakülas Puhu talus. Ta tahtnud nimetud tallu sisse minna, kuid tuba olnud niivõrd suitsu täis, et pole näinud üle uksegi astuda, lasknud siis ennast kõhuli ukse paku peale maha, et vähemalt näha, kas seal peale suitsu veel midagi sees peaks olema. Üles tõustes vangutanud pead ja ütelnud: „Mulle räägiti, et Liivimaal on kõik korstnatega majad, kuid ma ei näe siin muud kui suitsuonne.”
Krahv Fersen olnud suur poolakate vihkaja. Poolamaal, mässu mahasurumisel teinud ta seal päris hirmuäratavaid tegusi[d]. Nii ajanud ta kord hulk poolakaid sauna ja pannud siis sauna põlema, kus kõik seesolijad surma leidnud. Selle järele ajanud ta nende rasva püttidesse ja saatnud Olustvere mõisa, kus nad veel praegu alles pidavat olema.
EKLA, f 200, m 12:2, 29 (III-2) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a. (1926)

Ennematel aegadel käinud tihti mööda maad sõjaväesalgad. Mõnikord läinud nad lihtsalt läbi, kuid teinekord peatanud kauemat aega, kus siis talud olid pidanud neid üleval pidama ja mille all raskesti kannatanud.
EKLA, f 200, m 12:2, 30 (III-2) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t.; Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a.; Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Umbes 60 a. tagasi olnud Olustvere ja Jaska mõisate vahel suur hulk sõjaväge laagris. Need olnud ümberkaudsetele elanikkudele päris koormavaks. Kroonu poolt antud neile vähe toitu ja nii käinud nad ühtelugu külades vargil. Peamiselt varastasid loomi. Mõnest talust viidud öö jooksul isegi mitu looma ära, kuid kaevata polnud kellelegi – ülemad ja alamad olnud kõik ühes nõus. Kord viinud soldatid ka jutustaja vanaemalt lehma ära. See läinud laagrisse ohvitseri juure oma häda kaebama. Ohvitser saanud väga pahaseks ja ütelnud: „Kui sa siit lehma ei leia – kaotad pea.” Vanaema hakanud otsima ja viimaks leidnudki looma naha Jaska mõisa tee all olevast rumbist. Näidanud seda ohvitserile ja nõudnud kahjutasu, kuid see pole niisugust juttu üldse kuuldagi võtnud, vaid käskinud õnne tänada eluga peasemise eest.
EKLA, f 200, m 12:2, 30/1 (III-2) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a. (1926)