Suusõnaline traditsioon - Katkud, näljad, ikaldusaastad

Peale sõdasi möllanud katk, mida inimesed ka sealpool mustaks surmaks nimetavad. Räägitakse kahest katku ajast, milledest üks olnud 1696. a. Sel ajal jäänud terve Suure-Jaani kihelkonna peale ainult 130 inimest ellu.
EKLA, f 200, m 12:2, 31/2 (III-3) < Suure-Jaani khk., Regoldi k., Kõõka t. - Tony Bollmann < Tiina Köökler, 71 a. (1926)

Kuid kord olla veel suurem katk olnud, mis kõik inimesed peale ühe naise ära hävitanud. See hakanud otsima, et kas peale tema veel inimesi elus peaks olema. Pika otsimise peale leidnud jalajäljed, mis läinud Pärnu poole. Naine hakanud mööda jälgi minema, leidnud teise üles ja hakanud siis koos elama.
EKLA, f 200, m 12:2, 32 (III-3) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., Säärnoja t.; Regoldi k., Kõõka t. - Tony Bollmann < Peeter Kuldkepp, 86 a.; Tiina Köökler, 71 a. (1926)

Inimesi olnud nii vähe, et huikamise peale pole keegi vastanud ja kui keegi teise inimese jalajälje leidnud, andnud sellele suud.
EKLA, f 200, m 12:2, 32 (III-3) < Suure-Jaani khk., Tällevere k., Otsa t. - Tony Bollmann < Mari Tomson, 74 a. (1926)

Rahva juttu järele käinud katk ümber kitse ja inimese näol. Sisse tulles ta ikka ütelnud midagi ja kes pole selle peale osanud midagi vastata – surnud kohe ära.
Kord tulnud katk kitse näol ühte tallu. Pere parajasti söönud ümber laua palavat suppi ja sooja leiba. Kits sisse astudes ütelnud: „Ime, ime – tuld söövad, kirge joovad.” Selle peale vastanud peremees: „Ime, ime – kida keel kõneleb.” Kits läinud kohe minema ja et peremees temale õieti osanud vastata, pole seal talus keegi ära surnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 32/3 (III-3) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani; Tällevere k., Otsa t. - Tony Bollmann < Jüri Nõmmik; Mari Tomson, 74 a. (1926)

Kord läinud katk jälle kitse näol tallu, kus perenaine leiba sõtkunud. Sisse astudes ütelnud kits: „Ime, ime – naine kastab leiba.” Kohe vastanud naine: „See pole ime, et naine leiba kastab, vaid see, et kits kõneleb.” Ka see vastus olnud kitsele nina pihta, mille peale ta kohe uksest välja läinud ja jätnud naise puutumata.
Ka käinud katk ümber inimese näol. Nii läinud ta kord naise näol Põhjaka külast Saarisoo külla lapsi vihtlema ja keda ta vihelnud – see surnud kohe ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 33 (III-3) < Suure-Jaani khk., Tällevere k., Otsa t. - Tony Bollmann < Mari Tomson, 74 a. (1926)

Kord tulnud katk noore ehitud tüdruku näol Putku tallu. Sulane maganud õue peal, tüdruk torganud teda jalaga ja ütelnud: „Mis sa magad päeva ajal.” Sulane pole osanud midagi vastata ja surnud ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 34 (III-3) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t.; Suure-Jaani - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a.; Jüri Nõmmik (1926)

Inimesed põgenenud katku eest ära metsadesse. Kolm päeva järjest teinud nad metsa ääre tule maha ja kui kolmandamal päeval tulease segamata olnud – polnud katk järele saanud ja inimesed jäänud ellu, kui see aga segatud oli – surnud inimesed ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 34 (III-3) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k. - Tony Bollmann < Jaan Tõnisson, 84 a. (1926)

Katku surnud inimeste varandust pole keegi tohtinud omandada. Julgenud aga keegi seda teha, olnud ka tema elupäevad loetud.
Katku hävitustöö olnud hirmus ja kuidagi pole saadud sellele piiri panna. Viimaks hakatud inimesi püsti maha matma – see pole nähtavasti katkule meeldinud ja sellest ajast jäänud ta tegevus soiku.
EKLA, f 200, m 12:2, 34/5 (III-3) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a. (1926)

Ainuke koht, kuhu katk ligi pole pääsenud, olnud Õnniste küla. Seal külas on vana hiie koht ja püha allikas, mida katk kartnud ja pole julgenud ligi tulla. Küla ümber veetud punane niit. Küll käinud ta koera näol ümber küla ja haukunud, kuid üle niidi pole saanud astuda ja nii jäänud selle küla inimesed kõik katkust puutumata. Selle järele hakatud ka seda küla Õnnisteks (Õnnis) kutsuma.
EKLA, f 200, m 12:2, 35 (III-3) < Suure-Jaani khk., Õnniste k., Mäeotsa t. - Tony Bollmann < Peet Sepp, 60 a. (1926)

Halva tee tõttu pole katk saanud Rassi külasse sõita ja ütelnud, et see küla jäägu muhkude ja paisete jaoks. Sellest ajast jäänud seal hobused ja loomad muhutõppe, mis palju ohvr[e]id nõudnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 35 (III-3) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., nr 1 t. - Tony Bollmann < Jüri Kuldkepp, 86 a. (1926)

Muhutõbi möllanud loomade seas umbes 1844. a. Kõige rohkem tulnud seda haigust hobuste juures ette. Looma peale ajanud väike muhk, mis enam ei ole paranenud. Kes niisugust looma käega puutunud, jäänud haigeks ja surnud. Keegi pole julgenud enam loomade ligi minna ja surnud aetud pika keppidega aukudesse.
EKLA, f 200, m 12:2, 36 (III-3) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as. - Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a. (1926)

Pärast Põhjasõda tulnud suur nälg. Kõik magasi aidad olnud tühjad, leiba pole kusagilt saadud ja paljud surnud nälja kätte. Vastsemõisas tehtud suured 3–4 sülla pikkused künad, kuhu mingisugust jahu sulpi sisse valatud ja kus siis mõisa inimesed söömas käinud. Niimoodi katsutud neil elu sees hoida, kuid selle peale vaatamata surnud inimesi kohutaval arvul.
EKLA, f 200, m 12:2, 36 (III-3) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Vanaõue t. - Tony Bollmann < Hans Kuldkepp, 83 a. (1926)

1867. ja 68. a. olnud suur viljaikaldus. 1867. a. sadanud nii palju vihma, et vili põllu peal ära mädanenud ja järgmisel aastal olnud jälle suur põud, mis vilja hävitanud. Saak olnud niivõrd kehv, et seda pole üldse niita saadudki, vaid kitkutud peoga. Et ühtegi viljapead raisku ei läheks, pandud saak linade peale ja kantud hunnikutesse. Rehepeksu ajal suletud kõik avaused, et midagi välja ei lendaks ja nii jäänud kõik praht ja haganad vilja hulka. Sellest tehtud leib olnud must kui turvas ja juba kaugelt läinud tikutulega põlema – kuid ka seda pole küllalt olnud ja antud jao pärast.
Neil aastail olnud ka kartulisaak väga kehv ja needki olnud sõrmeotsasuurused. Toiduks antud neid inimestele niisama kui sigadelegi ühes koore ja ussidega.
EKLA, f 200, m 12:2, 37 (III-3) < Suure-Jaani khk., Regoldi k. - Tony Bollmann < Tõnis Linde, 85 a. (1926)

Puudust tulnud palju kannatada. Vilja veetud küll sisse kreisilinnadest Pärnust, Tartust ja Rakverest, kuid see olnud liig kallis, makstud 13–15 rbl setverikust ja vaesemad inimesed pole seda sugugi suutnud osta.
EKLA, f 200, m 12:2, 37/8 (III-3) < Suure-Jaani khk., Lõhavere m. - Tony Bollmann < Anu Rinksmann, 70 a. (1926)

Ka veetud Pihkvast rukist sisse, mis palju odavam olnud, kuid see olnud niivõrd ära mädanenud, et pole üldse söögiks kõlbanud. Paljud elanud ainult piimaga. Piima sisse pandud soola ja seda söödud hommikust õhtuni.
EKLA, f 200, m 12:2, 38 (III-3) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Kroonuvaldades andnud kroonu rahvale vähe rahalist abi ja sellepärast olnud seal ka olukord veidi parem.
EKLA, f 200, m 12:2, 38 (III-3) < Suure-Jaani khk., Regoldi k., Kõõka t. - Tony Bollmann < Tiina Köökler, 71 a. (1926)