Suusõnaline traditsioon - Katkud, nÀljad, ikaldusaastad

Peale sõdasi möllanud katk, mida inimesed ka sealpool mustaks surmaks nimetavad. RÀÀgitakse kahest katku ajast, milledest Ìks olnud 1696. a. Sel ajal jÀÀnud terve Suure-Jaani kihelkonna peale ainult 130 inimest ellu.
EKLA, f 200, m 12:2, 31/2 (III-3) < Suure-Jaani khk., Regoldi k., Kõõka t. - Tony Bollmann < Tiina Köökler, 71 a. (1926)

Kuid kord olla veel suurem katk olnud, mis kõik inimesed peale Ìhe naise Àra hÀvitanud. See hakanud otsima, et kas peale tema veel inimesi elus peaks olema. Pika otsimise peale leidnud jalajÀljed, mis lÀinud PÀrnu poole. Naine hakanud mööda jÀlgi minema, leidnud teise Ìles ja hakanud siis koos elama.
EKLA, f 200, m 12:2, 32 (III-3) < Suure-Jaani khk., PÀrasaare k., SÀÀrnoja t.; Regoldi k., Kõõka t. - Tony Bollmann < Peeter Kuldkepp, 86 a.; Tiina Köökler, 71 a. (1926)

Inimesi olnud nii vÀhe, et huikamise peale pole keegi vastanud ja kui keegi teise inimese jalajÀlje leidnud, andnud sellele suud.
EKLA, f 200, m 12:2, 32 (III-3) < Suure-Jaani khk., TÀllevere k., Otsa t. - Tony Bollmann < Mari Tomson, 74 a. (1926)

Rahva juttu jÀrele kÀinud katk ÃŒmber kitse ja inimese nÀol. Sisse tulles ta ikka ÃŒtelnud midagi ja kes pole selle peale osanud midagi vastata – surnud kohe Àra.
Kord tulnud katk kitse nÀol ÃŒhte tallu. Pere parajasti söönud ÃŒmber laua palavat suppi ja sooja leiba. Kits sisse astudes ÃŒtelnud: „Ime, ime – tuld söövad, kirge joovad.” Selle peale vastanud peremees: „Ime, ime – kida keel kõneleb.” Kits lÀinud kohe minema ja et peremees temale õieti osanud vastata, pole seal talus keegi Àra surnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 32/3 (III-3) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani; TÀllevere k., Otsa t. - Tony Bollmann < JÌri Nõmmik; Mari Tomson, 74 a. (1926)

Kord lÀinud katk jÀlle kitse nÀol tallu, kus perenaine leiba sõtkunud. Sisse astudes ÃŒtelnud kits: „Ime, ime – naine kastab leiba.” Kohe vastanud naine: „See pole ime, et naine leiba kastab, vaid see, et kits kõneleb.” Ka see vastus olnud kitsele nina pihta, mille peale ta kohe uksest vÀlja lÀinud ja jÀtnud naise puutumata.
Ka kÀinud katk ÃŒmber inimese nÀol. Nii lÀinud ta kord naise nÀol Põhjaka kÃŒlast Saarisoo kÃŒlla lapsi vihtlema ja keda ta vihelnud – see surnud kohe Àra.
EKLA, f 200, m 12:2, 33 (III-3) < Suure-Jaani khk., TÀllevere k., Otsa t. - Tony Bollmann < Mari Tomson, 74 a. (1926)

Kord tulnud katk noore ehitud tÃŒdruku nÀol Putku tallu. Sulane maganud õue peal, tÃŒdruk torganud teda jalaga ja ÃŒtelnud: „Mis sa magad pÀeva ajal.” Sulane pole osanud midagi vastata ja surnud Àra.
EKLA, f 200, m 12:2, 34 (III-3) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., ÜldekÃŒla, Aadama t.; Suure-Jaani - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a.; JÃŒri Nõmmik (1926)

Inimesed põgenenud katku eest Àra metsadesse. Kolm pÀeva jÀrjest teinud nad metsa ÀÀre tule maha ja kui kolmandamal pÀeval tulease segamata olnud – polnud katk jÀrele saanud ja inimesed jÀÀnud ellu, kui see aga segatud oli – surnud inimesed Àra.
EKLA, f 200, m 12:2, 34 (III-3) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k. - Tony Bollmann < Jaan Tõnisson, 84 a. (1926)

Katku surnud inimeste varandust pole keegi tohtinud omandada. Julgenud aga keegi seda teha, olnud ka tema elupÀevad loetud.
Katku hÀvitustöö olnud hirmus ja kuidagi pole saadud sellele piiri panna. Viimaks hakatud inimesi pÃŒsti maha matma – see pole nÀhtavasti katkule meeldinud ja sellest ajast jÀÀnud ta tegevus soiku.
EKLA, f 200, m 12:2, 34/5 (III-3) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., ÜldekÃŒla, Aadama t. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a. (1926)

Ainuke koht, kuhu katk ligi pole pÀÀsenud, olnud Õnniste kÃŒla. Seal kÃŒlas on vana hiie koht ja pÃŒha allikas, mida katk kartnud ja pole julgenud ligi tulla. KÃŒla ÃŒmber veetud punane niit. KÃŒll kÀinud ta koera nÀol ÃŒmber kÃŒla ja haukunud, kuid ÃŒle niidi pole saanud astuda ja nii jÀÀnud selle kÃŒla inimesed kõik katkust puutumata. Selle jÀrele hakatud ka seda kÃŒla Õnnisteks (Õnnis) kutsuma.
EKLA, f 200, m 12:2, 35 (III-3) < Suure-Jaani khk., Õnniste k., MÀeotsa t. - Tony Bollmann < Peet Sepp, 60 a. (1926)

Halva tee tõttu pole katk saanud Rassi kÌlasse sõita ja Ìtelnud, et see kÌla jÀÀgu muhkude ja paisete jaoks. Sellest ajast jÀÀnud seal hobused ja loomad muhutõppe, mis palju ohvr[e]id nõudnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 35 (III-3) < Suure-Jaani khk., PÀrasaare k., nr 1 t. - Tony Bollmann < JÌri Kuldkepp, 86 a. (1926)

Muhutõbi möllanud loomade seas umbes 1844. a. Kõige rohkem tulnud seda haigust hobuste juures ette. Looma peale ajanud vÀike muhk, mis enam ei ole paranenud. Kes niisugust looma kÀega puutunud, jÀÀnud haigeks ja surnud. Keegi pole julgenud enam loomade ligi minna ja surnud aetud pika keppidega aukudesse.
EKLA, f 200, m 12:2, 36 (III-3) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as. - Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a. (1926)

PÀrast Põhjasõda tulnud suur nÀlg. Kõik magasi aidad olnud tÃŒhjad, leiba pole kusagilt saadud ja paljud surnud nÀlja kÀtte. Vastsemõisas tehtud suured 3–4 sÃŒlla pikkused kÃŒnad, kuhu mingisugust jahu sulpi sisse valatud ja kus siis mõisa inimesed söömas kÀinud. Niimoodi katsutud neil elu sees hoida, kuid selle peale vaatamata surnud inimesi kohutaval arvul.
EKLA, f 200, m 12:2, 36 (III-3) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Vanaõue t. - Tony Bollmann < Hans Kuldkepp, 83 a. (1926)

1867. ja 68. a. olnud suur viljaikaldus. 1867. a. sadanud nii palju vihma, et vili põllu peal Àra mÀdanenud ja jÀrgmisel aastal olnud jÀlle suur põud, mis vilja hÀvitanud. Saak olnud niivõrd kehv, et seda pole ÃŒldse niita saadudki, vaid kitkutud peoga. Et ÃŒhtegi viljapead raisku ei lÀheks, pandud saak linade peale ja kantud hunnikutesse. Rehepeksu ajal suletud kõik avaused, et midagi vÀlja ei lendaks ja nii jÀÀnud kõik praht ja haganad vilja hulka. Sellest tehtud leib olnud must kui turvas ja juba kaugelt lÀinud tikutulega põlema – kuid ka seda pole kÃŒllalt olnud ja antud jao pÀrast.
Neil aastail olnud ka kartulisaak vÀga kehv ja needki olnud sõrmeotsasuurused. Toiduks antud neid inimestele niisama kui sigadelegi Ìhes koore ja ussidega.
EKLA, f 200, m 12:2, 37 (III-3) < Suure-Jaani khk., Regoldi k. - Tony Bollmann < Tõnis Linde, 85 a. (1926)

Puudust tulnud palju kannatada. Vilja veetud kÃŒll sisse kreisilinnadest PÀrnust, Tartust ja Rakverest, kuid see olnud liig kallis, makstud 13–15 rbl setverikust ja vaesemad inimesed pole seda sugugi suutnud osta.
EKLA, f 200, m 12:2, 37/8 (III-3) < Suure-Jaani khk., Lõhavere m. - Tony Bollmann < Anu Rinksmann, 70 a. (1926)

Ka veetud Pihkvast rukist sisse, mis palju odavam olnud, kuid see olnud niivõrd Àra mÀdanenud, et pole Ìldse söögiks kõlbanud. Paljud elanud ainult piimaga. Piima sisse pandud soola ja seda söödud hommikust õhtuni.
EKLA, f 200, m 12:2, 38 (III-3) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Kroonuvaldades andnud kroonu rahvale vÀhe rahalist abi ja sellepÀrast olnud seal ka olukord veidi parem.
EKLA, f 200, m 12:2, 38 (III-3) < Suure-Jaani khk., Regoldi k., Kõõka t. - Tony Bollmann < Tiina Köökler, 71 a. (1926)