Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Pärisorjus

Pärisorjusest mäletab rahvas väga vähe ja suuremalt jaolt segab seda ikka teoorjusega.
EKLA, f 200, m 12:2, 42 (III-5a) < Suure-Jaani khk. -Tony Bollmann (1926)

Sel ajal olnud talupojad päris mõisniku omandused, kes siis ka nendega oma äranägemise järele talitanud. Ükski ori pole tohtinud mõisahärra loata naist võtta, olnud ta vastu – pidanud eluaeg vallaliseks jääma. Kui mõni suure õigusega hakanud luba nõudma, saadetud see hoopis eest ära soldatisse, kus siis 25 a. tulnud teenida. Soldatisse saatmise eest tunnud kõik noored mehed hirmu ja põgenenud metsadesse, kus nad siis endid kakskümmend viis aastat varjanud. Hirmsad olnud tolle aja karistused. Mõnikord pandud inimesed pikali tee peale ritta ja lastud siis hobustel sõtkuda. Suures moes olnud kiriku juures nn häbisambas peksmine. Süüalune seotud kiriku juures selleks otstarbeks oleva posti külge kinni ja kui inimesed kirikust välja tulnud, siis hakatud teda peksma. Harilik olnud sel ajal orja vahetamine mõne looma vastu. Kui mõni talupoeg mõisahärrale vastumeelt olnud, saatnud ta selle kohe ära teisele peremehele ja saanud selle eest vastu koera ehk jälle midagi muud, mille peale varem lepitud oli.
EKLA, f 200, m 12:2, 42/3 (III-5a) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Mudiste k., Kintska t. - Tony Bollmann < Hans Pross, 85 a.; Eva Pross, 88 a. (1926)