Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Teoorjus - Kohustused ja maksud

Jutustaja talu asub Olustvere vallas Tääksi külas, mis teoorjuse ajal arvatud 1½ päeva kohaks. Selle talu eest olnud järgmine orjus: talust käinud mõisas teol poiss hobusega 120 päeva aastas ja tüdruk jala 115 päeva. Peale selle olnud veel tingitükid teha, mida siis teised taluinimesed (peale poisi ja tüdruku, kes mõisas olid) pidanud ära tegema. Talul tulnud 8–10 vakamaad heina teha, 2 vakam[aad] rukist ja 3 vakam[aad] suvevilja lõigata, ½ vakam[aad] kartulid võtta, ¾–1 vakam[aad] linu kitkuda. Talvel pidanud talu veel 12–15 sülda puid lõhkuma ja mõisa vedama. Peale selle olnud veel rehepäevad ja korralkäimine. Korral tulnud käia üks kord kuus ja oldud nädal aega korraga. Nimetud talust maksetud kümnismaksu järgmistes ainetes ja ulatuses: 2½ [leisikat] kedratud linast lõnga, 15 [leisikat] puhtaid linu, 2 [leisikat] humalaid, 2 viljakotti, 2 lehmalõega, 2 kana, 18 muna, 1½ vakka puhtaid rukkeid ja 1 vakk otre. Suuremad talud (3 p[äeva] kohad) viinud ka lamba.
EKLA, f 200, m 12:2, 43/4 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Tääksi k., Pütsi t. - Tony Bollmann < Jüri Reiner, 76 a. (1926)

Taevere valla orjuse kohta olen teated ammutanud Taevere vallamaja arhiivis olevast vakuraamatust.

Taevere kroonumõisa vakuraamat 9. sept. 1836. a.
Maksu ning orjuse ülesarvamine.
Saak ehk talude maa väärtarv – 14 taalert 84 R. tenga.
Talude ning peremeeste nimi – Sillaotsa Tõnis.
Tagasi jäetud tatsimaksu eest, talumehel tema maa küljest heaks arvatud – 1 tal. 18 R. tengat.
Vakaorjus: teopäevad hobusega läbi terve aasta – 104.
Jalgsi jüripäevast mihklipäevani – 46.
Abiorjus: jüripäevast mihklipäevani põllu- ning muu majatööde tarvis hobusega – 10.
jalgsi – 67.
Niihästi talvel kui suvel vooride tarvis hobusega 224 versta peale – 26.
Mihklipäevast jüripäevani põllu- ning muu majatööde tarvis hobusega – 4;
jalgsi – 33.
Kümnesemaks: rukkeid 11/3 vakka, otre 11/3 v[akka], kaeru 11/3 v[akka], ropsitud linad 10 [leisikat], linast lõnga 2 [leisikat], humalaid 2 [leisikat], võid 2 [leisikat], ½ lammast, 1 kott, 1 noor kana, 1 tõpralõeg, 24 muna.
Kõige maksu ning orjuse arv – 14 tal. 84 R. tengat.
See rahamaks, mis mõisahärral talurahva heaks pearaha tasumiseks Rootsi-Rütle, küt-i ning palgiraha eest iga aasta tuleb anda, teeb välja 1 rbl 8 kop.

Lahmuse mõisa vakuraamat a[astast] 1866.
Maksu ja orjuse arvamine.
Talumaa väärt arv – 11 taalrit 21 R. tenga.
Weske talu. Nädala orjuse päevi – 12/3.
Wakuorjus: Teopäevad hobusega aasta läbi – 862/3.
Jalgsi jüripäevast mihklipäevani – 381/3
ja mihklipäevast jüripäevani – 144/9;
Abiorjus: jüripäevast mihklip[äevani] põllu- ning muu majatööde tarvis hobusega – 7;
jalgsi – 45.
Niihästi suvel kui talvel vooride tarvis hobusega – 17.
Mihklip[äevast] jüripäevani põllu ning muu majatööde tarvis hobusega – 3 ¼;
jalgsi – 192/3.
Kümnese maks: ruk[ke]id 1 vakk, otre 1 vakk, kaeru 1 v[akk], linast lõnga 3 [leisikat], 1 talleke, 1 [leisikas] võid, ½ lammast, 1 noor kana, 1 kott, 3 lõega, 24 muna, 3 vana kana.
Kõige maksu ja orjuse hinna arv – 11 taalrit 24 R. tenga.
EKLA, f 200, m 12:2, 44/6 (III-5b) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Kaansoost viidud Lahmuse mõisa vanasti veel verivorste. Hiljem hakatud liig jämedaid vorste viima ja siis jäänud see maks ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 47 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., Säärnoja t. - Tony Bollmann < Peeter Kuldkepp, 86 a. (1926)

Kuid igal pool pole päris teoorjust olnud. Külad, mis mõisast väga kaugel asunud, lastud varsti peale pärisorjuse lõpetamist rendi peale, kuid pidanud siiski väikest tegu tegema. Õnniste küla talud, mis Taevere mõisa alla kuulunud, maksnud 30 rbl renti ja käinud mõisas tingetel. Sõnnikuveo ajal käidud sõnnikut vedamas ja kevadel kaera külimise ajal üks nädal ning sügisel rukki külimise ajal teine nädal tegu tegemas. Peale selle pidanud veel iga talu 6 vakamaad heina tegema. Muud orjust ega ka kümnese maksu pole olnud. See kestnud kuni mõisavalitseja Bunge ajani, kes siis ka tingil käimise ära kaotanud ja rendi hinna määranud 50 rbl peale.
EKLA, f 200, m 12:2, 47/8 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Õnniste k., Alttalu - Tony Bollmann < Mari Rebane, 66 a. (1926)

Väga huvitav on ka näha tasu, mis teoajal kirikuõpetajale maksetud.
Tasu ja kohustused kirikuõpetajale.
1. Õpetajal on oma maa ja talupojad.
2. Wastsemõisast saab õpetaja iga nädal terve aasta läbi 3 hobuse päeva. Jaanipäevast kuni mihklipäevani 5 hobusepäeva ja 24 jalapäeva. peale selle iga vabadik (бобыль) pidanud õpetajale aastas tegema 2 jalapäeva.
Natuuras sai õpetaja: ruk[ke]id 1521/3 vakka, nisu 152 1/3 v[akka], kaeru 1281/3 v[akka], heinu 257 v[akka]
Kirikuliste talituste eest oli järgmine maks: peremehe laulatamise eest 22½ kop vases, sulase (mitte peremehe) laulatamise eest paar sukki, vöö ja 12 ½ kop vaske. Peremehe matmise eest 25 kop vaske, teiste eest 10 kop ja lapse matmisest 6 kop. Tütarlaste leeritamise eest 1 [leisikas] rasva, 2 [leisikat] villu ja 1/3 vakka nisu. Poeglaste leeritamise eest köstrile 1 [leisikas] rasva ja 1/3 vakka nisu. (Kirikumõisa vakuraamatust)
EKLA, f 200, m 12:2, 48/9 (III-5b) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Tingimused, mis mõisa poolt üles seatud, olnud äärmiselt rasked täita. Kõik vili – rukkid, nisud, odrad, kaerad lõigatud sirbiga ja maha pudenenud vilja pead pärast üksikult üles korjama. Mõisast kirjutatud ette, kui palju üks teomees päevas pidanud tööd tegema – jätnud ta osa tegemata, pole ka päeva arvesse võetud. Taeveres tulnud 1 inimesel päevas niita 1 vakamaa heina, 14 koormat sõnnikut välja vedada ja laotada (koorem pidanud 40 leisikat raske olema). 1 vakam. kesapõldu niita, 4 inimest ühe vakamaa ruki[s]t lõikama ja hakkjalga panema, 4 inimest 1 vakam. linu kitkuma, söömavahe sees üks inimene 2 saadu heinu üles riisuma ehk 20 saadu kuhja tõstma.
EKLA, f 200, m 12:2, 49/50 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Igast talust olnud mõisas poiss hobusega ja tüdruk jala ning peale nende veel rehepapp ja korralkäijad. Mõisas oldud korraga nädal aega. Suurematel taludel, kus mitu sulast peetud, pole teoliste saatmine nii suure raskusega seotud olnud kui väiksematel, kus ainult üks sulane peetud. Vaevalt sai ta laupäeva õhtul koju, kui pühapäeval peale lõunat hakka juba minema, et õigeks ajaks pärale jõuda. Kõige suuremas viletsuses olnud talud, kus peremees ise pidanud teol käima. Oma töö jäänud täiesti ripakile. Teomeestele pidanud ikka paremad suutäied kaasa panema, vastasel korral karistatud peremeest ja kehvemates taludes olnud pere tihti poolnälgas.
EKLA, f 200, m 12:2, 50 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Regoldi k., Kõõka t.; Taevere v., Nuutre k., Kadaka t.; Jälevere k., Nugari t. - Tony Bollmann < Tiina Köökler, 71 a.; Jaan Ramjalg, 87 a.; Peet Tirmann, 78 a. (1926)

Talvel vedanud mehed metsast mõisa puid ja naised ketranud linu, mis kümnisemaksuna mõisa viidud. Mõisast antud lõngaproov ette, missugust pidi kedratama ja juhtunud see vähe jämedam olema, pole seda vastu võetud ning lastud uus kedrata.
EKLA, f 200, m 12:2, 50/1 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Jälevere k., Tiidu t. - Tony Bollmann < Anu Jänes, 87 a. (1926)

Lõng pidanud nii peenike olema, et selle pasmas vabalt sõrmusest läbi oleks läinud.
EKLA, f 200, m 12:2, 51 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Kootsi t. - Tony Bollmann < Leena Midri, 60 a. (1926)

Mõisas käidud veel korral loomi talitamas. Ka see töö pole sugugi kiita olnud. Mõisas olnud loomi niivõrd palju, et vaevalt saadud neid hommikust jagu söödetud, joodetud ja lüpstud, paar tundi vahepeal puhata, kui hakka aga sama tööd õhtust jagu peale. Hommiku päeva tõusust hakatud juba talitama, mis kestnud kuni hilja ööni. Suvel käinud korralised ka loomadega metsas.
EKLA, f 200, m 12:2, 51 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lahmuse k., Aadu t. - Tony Bollmann < Leenu Sassiad, 87 a. (1926)

Raskematest töödest olnud rehepeksmine, missugune töö kestnud ööd ja päevad. Nädalas peksetud mitu rehte. See töö hakanud hilissügisel ja kestnud peaaegu talv läbi.
EKLA, f 200, m 12:2, 51 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t.; Jälevere k., Nugari t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a.; Peet Tirmann, 78 a. (1926)

Mõnes mõisas põletatud ka süsi, mis üks hädaohtlikumatest töödest olnud. Vastsemõisas olnud nii suur ahi, kuhu 3 sülda puid korraga sisse mahtunud. Paar inimest pidanud ikka ahjus olema, kes puid ahju ladunud ja pärast põlemist söed välja ajanud. Süte väljaajamisel olnud ahjus niivõrd sumbunud ja halb õhk, et inimesed tihti ära minestanud. Kõpu mõisas olla isegi kaks inimest niimoodi ahju jäänud ja ära põlenud.
EKLA, f 200, m 12:2, 52 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Mudiste k., Kintska t. - Tony Bollmann < Hans Pross, 85 a. (1926)