Suusõnaline traditsioon - Talupoegadega ümberkäimine mõisas

Nawesti mõisa omanik Heen olnud väga kuri ja südametu inimene. Alati käinud ta väljal inimeste juures kepp käes ja kui midagi pole ta meele järele olnud, virutanud kohe sõnalausumata kepiga ja käskinud õhtul mõisa tulla. Kes niisuguse käsu saanud, teadnud ette, et nahatäis on oodata. Ise olnud ta alati peksmise juures ja kes pole ise kohe maha heitnud, lasknud sellele veel enam hoope anda.
EKLA, f 200, m 12:2, 52/3 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v. - Tony Bollmann < Jaan Kivistik (1926)

Mõnikord harva juhtunud, kus ta ka andeks andnud. Kord olnud jutustaja mõisas korral olles mullikate juures karjas. Olnud väga kuum ilm, mullikad pole sugugi karjamaal seisnud, vaid pugenud seal olevasse onni. Korraga näinud jutustaja mõisahärrat tulemas, püüdnud küll mullikaid välja ajada, kuid pole saanud, jooksnud siis härrale vastu, suudelnud selle käsi, lasknud põlvili maha, paitanud ta jalgu ja palunud andeks. Heen olnud aga väga vihane, virutanud temale kepiga üle selja ja käskinud nagu harilikult ikka õhtul mõisa tulla. Tüdruk läinud tagasi karjamaale ja terve päev värisenud hirmu pärast – teadnud ju ta, et õhtul on suuremat karistust oodata. Päikse loojaminekul läinud siis mõisa, kuid parajasti olnud seal külalised, härra olnud väga hääs tujus ja andnud tüdrukule andeks.
See olnud vist ainuke sarnane juhus.
EKLA, f 200, m 12:2, 53 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v. - Tony Bollmann < ? (1926)

Kõik mõisa elanikud kartnud Heeni ja näinud temas ainult kiusajat ja inimeste vihkajat. Ta rõhunud väga rängasti taluperemehi ja teinud nende elu äärmiselt kibedaks. Iga väiksema kui eksimuse pärast ajanud ta talust välja, kelle pole kuhugi minna olnud ja väga viletsasse seisukorda sattunud. Üks peremees tahtnud ennast isegi ära tappa, lõiganud noaga kaelasooni, kuid ära pole surnud.
Ka olnud teomehi, keda Heen nähtavasti pole sugugi sallinud. Neid karistanud ta alalõpmata, vaatamata selle peale kas nad süüdlased või süütud. Nii tagunud ta ühte teopoissi, kes kiva vedanud, iga päev kolm korda – see kestnud juba mitu nädalit. Viimaks pole poiss enam suutnud kannatada ja ütelnud: „Te tapate mu päris ära.” Selle peale vastanud Heen: „Ma tapangi sinu ära ja su kontidest teen kivivedamise vankri.”
EKLA, f 200, m 12:2, 54 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k. - Tony Bollmann < Jaan Tõnisson, 84 a. (1926)

Heen kirjutanud taludele ette, mida nad teomeestele pidanud kaasa panema. Muuseas pidanud alati liha ligi olema ja selle tõttu käinud ta ise taludes vaatamas, kas nende loomad ka väljas on ja korralikult toidetud. Talupojad elanud aga nii kehvalt, et pole sugugi saanud mõisa ettekirjutuse järele toimida. Sellepärast olnud Heen ka nende peale vihane, ajanud mitmed kohtadelt minema ja karistanud rängasti.
Kord läinud ta jälle talude loomi üle vaatama ja pole Kööni talu loomi väljas näinud. Läinud siis nimetud tallu sisse ja küsinud perenaiselt põhjust, miks tema sead väljas ei ole. Perenaine vastanud, et tema on haiglane ja pole kedagi inimest, keda sigade juure saata. Heen saanud selle peale väga kurjaks, sõimanud naist ja ütelnud: „Sellepärast pole sinu teolistel kunagi liha kaasas, et sa sead kinni hoiad.” Tõmmanud naise pikali maha ja sõtkunud jalgadega otsas, mille tagajärjel see varsti ära surnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 55 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Mudiste k., Kintska t. - Tony Bollmann < Eva Pross, 88 a. (1926)

Ka olnud Heeni-aegne kubjas kerge hoope jagama. Ta olnud suur joodik, harva näinud selget päeva ja väga halvasti käinud inimestega ümber. Kord läinud teopoisil põldu rullides rulli tapp katki. Poiss jätnud hobused seisma ja hakanud tappi parandama. Kubjas tulnud ja hakanud poisile kepiga selga laduma, et kuidas ta tohib kesk töö aega hobuseid seista lasta. Poiss rääkinud oma õnnetusest, kuid midagi pole aidanud. Selle peale tulnud Heen ise ka sinna, ütelnud, et tööriistad peab enne tööle tulekit järele vaatama ja parandama, ega töö tegemise ajal pole tööriistade parandamise aeg ning käskinud õhtul mõisa tulla. Seal saanud ta siis veel lisaks 15 hoopi.
Kartulipanemise ajal pidanud iga kartuli vahel teatud kaugus olema. Juhtund teinekord kartul paigast ära veerema, kohe andnud kubjas sealsamas 10 hoopi. Et kubjas nii halvasti inimestega ümber käis ja mõisahärra nõus oli, sattunud teomehed temaga vastuollu ja püüdnud temale kätte tasuda. Kord kartulipanemise ajal olnud kubjas jälle niivõrd joobnud, et pole midagi märganud. Läinud ära ja heitnud kivi juure magama ning käskinud ennast härra tulekul üles ajada. Teomehed kasutanud seda juhust, ajanud kõik kartulivaod viltu ja pole mõtelnudki kubjast üles ajada. Heen tulnud täis viha korratu töö üle ja küsinud kubja järele. Teomehed juhatanud teda kivi juure. Sõnalausumata virutanud Heen temale kepiga mitu hoopi vastu pead, löönud mõlemad kõrvad niivõrd puruks, et ainult verised lihatombid järele jäänud. Ise ütelnud sealjuures, et teomeeste peale käid sa kaebamas, et nad tööd ei tee, ise aga magad päevad otsa. Viinud ta ühes omaga mõisa, lasknud kraami hobuse peale panna ja saatnud ta minema.
Oma tegude poolest olnud Heen ka Tallinnamaal tuntud. Kord peksetud jutustajat mõisa trepi juures ja Heen seisnud seal juures ning vaadanud pealt. Jutustaja karjunud nii suure häälega kui jõudnud, arvanud et siis mõisahärra ehk käseb järele jätta. Parajasti sõitnud sealt mööda Tallinnamaa mehed õlekoormatega ja üks hüüdnud koorma otsast: „Vaadake, Navesti Heen sööb, verine inimese kints hammaste vahel.” Heenil hakanud häbi ja ütelnud: „Jätke järele, mina pidavat inimese liha sööma.” Seekord peasenud jutustaja ainult mõne hoobiga.
Peksu ärakeelamise pärast olnud Heen väga pahane. Käinud teomeeste juures, nurisenud nende tööde üle, mitu korda tõmmanud käed rusikasse ja tahtnud lüüa, kuid pole julgenud. Kord olnud ta väga viha täis ja ütelnud, et see on siga ja tõbras, kes selle peksu ära keelas. Aidamees karanud temale vastu ja ütelnud, et kes on see siga ja tõbras – seda näeme hiljem ning lubanud asja kohtu anda, kuid leppinud härraga ära ja nii jäänud see asi soiku.
EKLA, f 200, m 12:2, 56/7 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Mudiste k., Kintska t. - Tony Bollmann < Hans Pross, 85 a. (1926)

Lõhavere mõisa härra Helmist (Helmersen) olnud väga uhke mees. Mõisarahvaga pole ta kunagi rääkinud, käinud alati käed puusas ja lasknud tervitades oma käevart suudelda. Vallaline olles olnud ta väga karm inimeste vastu, töö juure tulles juba kaugelt hüüdnud kubjale: „Anna talle!” kuid abielludes muutunud ta hulga paremaks. Nende poeg, noor Helmist olnud ema moodi – lahke ja häätahtlik inimeste vastu. Teomeestele pole ta kunagi midagi halba ütelnud. Mõnikord kui vihastanud nende peale, jätnud lihtsalt jumalaga ja läinud minema.
EKLA, f 200, m 12:2, 59 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lõhavere, Wiluvälja t. - Tony Bollmann < Jaan Grünbaum, 87 a. (1926)

Helmist olla tujukas inimene olnud. Mõnikord hääs tujus olles tulnud lauta lehma lüpsjate juure ja katsunud ise ka lüpsta, mõnikord jälle heinaajal riisunud ühes heinalistega. Halvas tujus olles tõrelenud inimestega, isegi ähvardanud lüüa, kuid ise pole ta seda kunagi teinud. Jutustaja olnud kord nimetud mõisa väljal rukkivihke koristamas. Läinud juba pimedaks ja mõned vihud jäänud kogemata maha. Järgmise päeva varahommikul ennem teisi läinud jutustaja põldu üle vaatama, sest arvanud meelega, et mõni vihk võis kogemata maha jääda. Helmist olnud aga enne teda juba seal ja küsinud, miks vihud pole eile kõik ära kantud. Jutustaja vastanud, et need kogemata jäänud ja nüüd kohe ära viib. Helmist pole aga seda uskunud ja küsinud, et miks ta siis ennem teisi tööle tuli – saanud väga ägedaks ja ütelnud: „Oled laisk, ei viitsinud eile kõiki ära korjata ja sellepärast jääd päevast ilma.” Tõstnud siis ähvardades kepi üles ja ütelnud, et sa ei ole veel piitsutada saanud, kuid pole löönud.
EKLA, f 200, m 12:2, 59/60 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Kootsi t. - Tony Bollmann < Leena Midri, 60 a. (1926)

Lõhavere mõisas Helmisti aeges olnud kubjaks Killi Ants. See sundinud inimesi ilmast ilma aga tööle ja nurisenud alati, et nad väljamõõdetud tükke määratud ajaks ei jõudvat ära teha, kuid tõepoolest mõõtnud ta alati tükid suuremad, kui see lubatud oli. Kord mõõtnud teomehed lina kitkumise tükid välja ja teinud salajased märgid juure. Kubjas mõõtnud seekord jälle palju suuremad tükid, mille peale siis teomehed mõisa läinud härrale kaebama. Härra lasknud kubjal uuesti mõõta ja leidis teomeestel õiguse olevat. Varsti peale selle lahkunud ka Villi Ants mõisast.
EKLA, f 200, m 12:2, 61 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere, Kirikuvald, Nigula t. - Tony Bollmann < Ann Ilves, 79 a. (1926)

Kord olnud Lõhaveres kubjas Sea Jüri. See olnud küll kuri mees ja suur sundija, kuid ise selle juures väga arg. Kõige rohkem kartnud ta müristamist. Niipea kui ta müristamist kuulnud, olnud kohe hoopis teine inimene – lahke ja hää. Tihti kui ta vihahoogu sattunud hakanud teomehed tühja tünni kolistama. „Kas juba jälle müristab?” küsinud kubjas. „Müristab jah,” olnud vastuseks. Kubjas juhatanud ruttu töö ära ja kadunud. Niimoodi saadud alati tast lahti.
EKLA, f 200, m 12:2, 61/2 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Peraküla, Sillaotsa t. - Tony Bollmann < Kadri Siim, 66 a. (1926)

Olustvere mõisas olla küll head saksad olnud, kuid need puutunud väga harva mõisa elanikkudega kokku ja terve võim olnud kubja ja kiltri käes. Mõisahärra lubanud neil teomeestele ka vitsu anda suurte kuritegude eest, kuid kepp pole tohtinud 1 a. paju kasvust jämedam olla. Sellest reeglist pole aga kunagi kinni peetud ja iga kui väiksema eksimuse eest tantsinud kubja kepp turjal. Iseäranis kuulus olnud selle poolest Tedre Kaarel. Määratud kellaajal pidanud kõik punkti pealt väljas olema – juhtus keegi hiljaks jääma, sai ta sealsamas 10 hoopi. Kuid alati pole kella löömist oodatudki ja kilter olnud juba ennem kepiga platsis.
EKLA, f 200, m 12:2, 62 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Tääksi k., Pütsi t. - Tony Bollmann < Jüri Reiner, 76 a. (1926)

Jaska mõisas olnud vanasti moeks igal laupäeval peksmine. Sel päeval lastud teolised juba lõuna ajal õhtule, kuid enne kojuminekut aetud kõik mõisa, kus siis peksa antud niihästi süüdlastele kui ka süütutele. Süüdlased saanud 15–30 hoopi ja süütud 5 hoopi. Peksasaamine olnud ikka häbiasi ja sellepärast antud siis kõigile, et ilmajääjad teiste üle ei naeraks.
EKLA, f 200, m 12:2, 63 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a. (1926)

Parem lugu pole ka sugugi Taeveres olnud. Ka seal mõisahärrad, valitsejad ja kubjad rõhunud rahvast ja olnud täis õelust.
Töö aeges pole keegi tohtinud ümber vaadata, kohe olnud kubjas või kilter kepiga kannul. Taevere mõisas olnud väljamaalased, kas sakslased või lätlased valitsejateks, kes rahva keelt sugugi pole osanud ja mille tõttu tekkinud palju arusaamatusi ning selle all said teomehed kannatada.
EKLA, f 200, m 12:2, 63 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Külli k. - Tony Bollmann < Tiiu Saun, 76 a. (1926)

Ka saanud teomehed veel selle läbi kannatada, et mõisas olnud kaks peremeest – Wahl ja tema väimees Bunge. Tihti käskinud üks neist midagi teha ja teine jälle keelanud, mis ühele meele järele – olnud teisele vastumeelt. Omavahel pole nad sugugi läbi saanud ja viha valanud siis teomeeste peale välja. Kord käskinud Bunge aeda puhastada – Wahl kuuldes, et Bunge käskinud seda teha, hakanud umbropsu tööliste hulka hoope andma. Kes ette juhtunud – saanud rängasti lüüa. Sel ajal olnud mõisa väga raske teenida, kunagi pole saadud meele järele olla.
EKLA, f 200, m 12:2, 64 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Jälevere k., Tiidu t. - Tony Bollmann < Anu Jänes, 87 a. (1926)

Üldse olnud Wahl väga äkiline inimene. Kui kellegi peale vihastanud, virutanud sellele kohe rusikaga vastu nägu. Pärast saanud küll aru, et rumalasti oli teinud ja kahetsenud mitu korda oma tegu.
Kord oli valitseja rehte märjad nisud üles pannud, mis rehepapp küttes ära kõrvetanud. Selle trahviks võtnud Wahl rehepapilt kaks lehma ära. Rehepapi naine läinud Wahli juure ja küsinud kõrvenud nisud omale. Wahl saanud väga ägedaks, karanud kahe käega naise juustesse kinni ja ütelnud: „Ah sina tuled mind veel õpetama!” Kahe päeva pärast kutsunud aga naise oma juure tagasi, palunud andeks, ütelnud, et teinud seda ägeda meelega ja andnud veel lisaks 5 rbl.
EKLA, f 200, m 12:2, 64/5 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jüri Wiilip, 77 a. (1926)

Vihahoogu sattudes pole Wahl üldse vaadanud, kuhu ta inimesele lööb, kas pähe või selga. Kord kartulivõtmise ajal läinud üks tüdruk kartulid võttes edaspidi ja mitte tagurpidi. Sellepärast löönud teda Wahl kolm korda kepiga ja nii õnnetult, et tüdruk kohe maha kukkunud ja hinge heitnud.
EKLA, f 200, m 12:2, 65 (III) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as. - Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a. (1926)

Mõisa häärberist mööda minnes pidanud alati müts peast ära võtma ja juba kaugelt härrat teretama ning tema ees kummardama, olgu see töö juures või mujal. Nimetud mõisas olnud üks väga vigur teomees, keda mõisasaksad vähe rumalaks pidanud. Kord künni ajal tulnud härra põllule. Mees pole teda sugugi tähele pannud vaid kündnud hoolega edasi. Kubjas tulnud juure ja ütelnud: „Kas sa ei tea, et härrat peab alati teretama?” Sellest peale mees enam muud teinudki, kui ainult teretanud. Juba kaugelt nähes jooksnud ta, müts peos, härrale vastu ja kogu aeg, nii kaua kui härra põllul viibinud, ainult teinud kummardusi ja teretanud. Viimaks pole Wahl seda enam suutnud välja kannatada ja saatnud mehe minema.
Wahlile pole sugugi meeldinud kui mõni teopoiss kirjutanud või jälle saapaid kandnud. Kord näinud ta ühte poissi kirjutamas, kutsunud selle oma juure ning ütelnud: „Mis siis meie peame tegema, kui sinusugune juba kirjutama hakkab?” ja lasknud 80 hoopi anda. Olnud ka juhtum, kus teopoiss saabaste kandmise eest saanud 90 hoopi.
EKLA, f 200, m 12:2, 65/6 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Jälevere k., Nugari t. - Tony Bollmann < Peet Tirmann, 78 a. (1926)

Kord tulnud Wahl kartulivõtmise aeges väljale ja olnud väga pahane, et kellelgi pole saha ümber õlgi pandud. Saatnud siis ühe tüdruku mõisa õlgede järele. Tema arvates oleks tüdruk selle maa pidanud rutemini ära käima, läinud teine päris kärsituks ootamisega ja niipea kui tüdruk ilmunud, löönud ta kohe talle kepiga üle selja. Kõik teised tüdrukud hakanud karjuma. Wahl ütelnud üsna rahulikult: „Lapsed, ärge nutke kedagi, meie teeme teile head, ta läheb ju muidu hukka, kui teda ei karistata.”
Kord läinud Wahl rehte, kus parajasti linnase[i]d talade peal kuivatatud. Talad olnud kaunis madalal ja Wahl sisse astudes löönud oma pea ära. Saanud linnastekuivatajapoisi peale pahaseks, miks see teda pole hoiatanud ning ütelnud: „Tulep homme moisa ja saap sada üks, miks sa ei ütlep, et talad ees olema.” Järgmisel päeval saanudki poiss 101 hoopi.
EKLA, f 200, m 12:2, 67 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Jälevere k., Tiidu t. - Tony Bollmann < Anu Jänes, 87 a. (1926)

Tulnud ka juhtumisi ette, kus teopoisid vastu hakanud. Kord sõnnikuveo ajal pole teopoiss nii suurt sõnnikukoormat peale pannud, kui see mõisast olnud ettekirjutud ja sellepärast löönud teda kubjas. Poiss haaranud sõnnikuhangu ja virutanud sellega kubjale nii tugeva hoobi vastu rindu, et see maha lennanud. Toibunud vähe, läinud kubjas Bungele kaebama. Nüüd tulnud siis mõlemad poissi karistama. Poiss korjanud hea sületäie kiva ja ütelnud: „Tulge, saate mõlemad.” Nii hästi kubjas kui ka Bunge löönud mõlemad kartma, pole poisile julgenud midagi teha ja läinud minema.
EKLA, f 200, m 12:2, 68 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jüri Wiilip, 77 a. (1926)

Et Wahl nii kuri olnud, pole ta ka mitte surreski rahu saanud. Matmise ajal parajasti kirstu hauda laskmisel löönud pikne selle puruks ja kurat viinud sel ajal ta hinge omale. Peale surma käinud ta iga öösel mõisa lossis, hoidnud küünlaid käes ja kohtu kulli all hulunud ning haukunud koera viisi.
EKLA, f 200, m 12:2, 68 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Jälevere k., Tiidu t. - Tony Bollmann < Anu Jänes, 87 a. (1926)

Lahmuse mõisa omanik von Krügener olnud rahva vastu hulga parem kui kõik tolle aja mõisnikud – pole ta teomehi nii taga sundinud ega neid iga väikse eksimuse eest karistanud, kuid kaastundmuseta olnud ta siiski. Kord võtnud ta teomehe naise, kellel 5 last olnud, mõisa ammeks, pole teda lasknud enam kuhugi minna ega kellegagi kokku puutuda. Ajal, mil naine mõisas olnud, surnud ta mees ja 4 last ära, kuid sellest pole temale midagi teatatud. Aasta pärast lastud teda alles koju ja kuuldes suurt õnnetust, läinud naine hulluks.
EKLA, f 200, m 12:2, 69 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Õnniste k., Alttalu - Tony Bollmann < Mari Rebane, 66 a. (1926)

Nimetud mõisa omanik Raatlef (Raaklef) [=Rathlef] olnud kuulus peremeeste vahetamise poolest. Kui mõni peremees temale vastumeelt olnud, ajanud selle kohe talust välja ja andnud koha teisele. Hulk talusi[d] võtnud ta mõisa külge ja ajanud inimesed seest välja. Kes heaga pole läinud, sellele antud 100 hoopi.
EKLA, f 200, m 12:2, 69 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t.; Lahmuse k., Aadu t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a.; Leenu Sassiad, 87 a. (1926)

Jutustaja vanaisa müünud kord hagu Navesti mõisa ja sellepärast aetud teda talust välja. Vanaisa hakanud vastu, ütelnud, et need on tema oma haod ja teeb nendega mis tahab ning läinud siis Riiga õigust nõudma. Tagajärg olnud aga see, et mees saanud vastuhakkamise eest 100 hoopi ja Riias käimise eest lisaks 60 hoopi. Talust pidanud aga siiski välja minema.
EKLA, f 200, m 12:2, 70 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jüri Wiilip, 77 a. (1926)

Raatlefi-aegsed kubjad olnud rahva vastu liig toored, suusõnaga pole midagi öeldud ega kästud vaid ainult kepiga. Sõnnikuveo ajal seisnud kubjas ikka tee ääres ja kes hobust pole hästi jooksta lasknud – saanud keppi. Hobusele pole tohtinud kusagilt tee äärest suutäis süüa anda, selle eest antud poisile sealsamas 15 hoopi.
EKLA, f 200, m 12:2, 70 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Reinu t.; Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jaan Wentsel, 73 a.; Jüri Wiilip, 77 a. (1926)

Kui kartulivõtmise aeges mõni kartul kogemata juhtunud maha jääma, löönud kubjas võtjad kepiga ja ise ütelnud sealjuures: „Ubinas ja hoop, kartohvel ja kaks” ning selle peale löönud veel teistkord.
EKLA, f 200, m 12:2, 70 (III-5b) < Suure-Jaani khk. -Tony Bollmann (1926)

Naisi löödud Lahmusel väga harva, kuid neid karistud jälle teistviisi. Nii lasknud ta ühel naisel pool halasti terve söögivahe rukist lõigata. Sarnaseid karistusi mõtelnud Raatlef õige palju välja. Tema hüüdsõnaks olnud: „Mina olen teie Jumal ja kurat, kui ma Wastsemõisas vilistan, peate Lahmusel tantsima.”
EKLA, f 200, m 12:2, 71 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jüri Wiilip, 77 a. (1926)

Wastsemõis olnud Lahmuse karjamõisas ja tarviduse korral käinud sealt teomehed Lahmusel tööl. Seal olnud valitsejaks keegi Paalberg ja kubjaks Laose Puna. Kubjas olnud lõpmata halb inimene, mõisale tehtud tükke pole ta kunagi tahtnud vastu võtta ja alati nurisenud. Viimaks pole keegi enam temale läinud tükke üle andma ja andnud otsekohe valitsejale, kes need sõnalausumata vastu võtnud. Kuid kõikide vastu pole Laose Puna sugugi ühesugune olnud – tal olnud ka oma pailapsed, keda ta kunagi pole löönud, vaid ainult teistele eeskujuks seadnud. Need olnud siis ka kui pooled kubjad – ise pole viitsinud tööd teha, sundinud aga teisi ja vastuhakkamise korral käinud alati kubjale kaebamas, kes siis kohut mõistis. Kord sundinud jälle üks teomees teist, pole lasknud teisel hingegi tagasi tõmmata. Viimaks lõppenud selle kannatus ja ütelnud: „Küll sa näed – saad täna veel naha peale, mis sa sunnid terve päeva.” See ainult naernud selle peale. Läinud natuke aega mööda, sundija teomees hakanud oma pastla paela kinni siduma, kubjas näinud seda ja löönud talle kepiga üle pea. Ta vist pole märganud, et see oma mees olnud. Sellest ajast jäänud ka teiste teomeeste peale sundimine ja üksteise peale kaebamine vähemaks.
EKLA, f 200, m 12:2, 71/2 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Kaansoo, Raba t. - Tony Bollmann < Juhan Köhler, 80 a. (1926)

Rahvas vaatas mõisa peale kui oma rõhuja peale, kes ainult halba soovib ja kiusata püüab, sellepärast on ka tema suhtumine mõisale väga imelik. Harilikud olnud mõisavargused. Mõisa heinamaadelt varastatud heinu, metsadest puid, väljadelt vilja, oma loomad ajanud salaja mõisa metsadesse sööma, kuid kõiki seda pole sugugi ülekohtuks loetud.
EKLA, f 200, m 12:2, 76 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., Säärnoja t. - Tony Bollmann < Peeter Kuldkepp, 86 a. (1926)

Mõisnikud ei leppinud üksi talupoegade tööjõu kasutamisega, vaid tungisid ka nende perekonna ellu. Mõisahärra loata pole keegi tohtinud abielluda – olnud ta vastu, pidanud eluaeg vallaliseks jääma. Palju tulnud ette juhtumisi, kus mõisahärra sundinud poisse vägisi abielluma tüdrukutega, keda tema tahtnud. Jutustaja vanaema teeninud Lahmuse mõisas toatüdrukuna ja härra käskinud ühel poisil teda ära võtta. Poiss pole sugugi seda tahtnud, ütelnud, et „Ega mina mõisahärra laste toitja ei ole,” kuid midagi pole aidanud. Härra pole lubanud siis teda kunagi abielluda, kui ta tema ettepaneku tagasi lükkab. Poisil pole muud üle jäänud, kui võtnud tüdruku ära. Pulmadeks kinkinud härra neile koolikoha.
EKLA, f 200, m 12:2, 76/7 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as. - Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a. (1926)

Taludest, kus rohkem inimesi olnud, võtnud mõis ja saatnud sinna, kus tööjõudu tarvis olnud. Selle juures pole kellegi käest nõusolekut küsitud – ei peremehelt ega teenijalt. Juhtunud aga peremees vastu seisma, aetud ta talust välja.
EKLA, f 200, m 12:2, 77 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Tääksi k., Pütsi t. - Tony Bollmann < Jüri Reiner, 76 a. (1926)

Teoorjuse lõpu poole (1866. a.) käinud jutustaja isa Mihkel Rebane Õnniste külast ühes paari teise talupojaga Peterburis keisri juures siinsete talupoegade viletsast olukorrast ja nendega ümberkäimisest rääkimas. Peterburi jõudes olnud keiser parajasti Saksamaal ja nii oodanud nad seal teda kaks kuud. Keisri jutule pääsemine olnud suurte raskustega seotud. Esiteks juba nende riietumine, pikk must kuub ja pastlad jalas, äratanud kahtlust. Peterburis vahtinud kõik neid kui imeloomi – hoitud neist võimalikult eemale, keegi pole nendega juttu võtnud ega keisri poolegi lasknud. Viimaks läinud õnneks tutvuneda keisri ihuarstiga, kes soovitanud vene moodi ümber riietuda. Mehed teinud selle nõuande järele, pannud vene poolkasukad selga ja niimoodi maskeeritult saanud lõpuks keisri jutule. Seal kaebanud nad oma häda ja palunud teopõlve kergendamist. Keiser saatnud neid ministri juure, kes pidavat ütlema, mis õige on. Minister olnud väga pahane, et kuidas julgenud nad niisuguse tühja asja pärast keisrit tülitama minna ja pole mingisugust vastust andnud. Arvatavasti mõjunud siiski nende käimine, sest teisel aastal kaotud orjus ära. Peale teoorjuse ärakaotamist käinud Mihkel Rebane veel teist korda Peterburis, kuid seekord mitte keisri juures vaid senatis sillasakste peale kaebas, kes vaatamata peksu ärakaotamise peale ikka veel inimesi peksnud. Sellest ajast kadunud sillasaksad ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 78/9 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Õnniste k., Alttalu - Tony Bollmann < Mari Rebane, 66 a. (1926)