Suusõnaline traditsioon - Talupoegade põgenemine

Suuremalt jaolt põgenenud talupojad kroonuteenistuse eest, kus tol ajal 25 a. pidanud teenima.
EKLA, f 200, m 12:2, 72 (III-5b) < Suure-Jaani khk. -Tony Bollmann (1926)

Kroonu teenistusse võetud ikka vaesem rahvakiht, kuna rikkad peremehed ja nende pojad ikka kõrvale jäänud. Ka mõisahärra isiklikke teenijaid pole kunagi võetud. Tihti tulnud ette juhtumisi, kus enne liisu võtmist lastud sulasest härra teenija lahti ja võetud perepoeg asemele. See siis juba teadnud, et tuleb soldatisse minek ja põgenenud ära.
EKLA, f 200, m 12:2, 73 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Mudiste k., Kintska t. - Tony Bollmann < Hans Pross, 85 a. (1926)

Ärapõgenenud talupoegi kutsutud kaabakateks ja suuremalt jaolt leidnud nad omale eluaseme Kaansoo ja Pärasaare põlistes metsades. Sealt käinud nad ümberkaudsetes taludes tööl ja teeninud ülespidamist. Ka kaugemal olevad talupojad püüdnud kaabakaid aidata ja viinud iga sügise hingedepäeval metsadesse hingedele süüa. Mõisasaksad naernud viijate üle, pidanud neid rumalateks ja ebausklikkudeks, kuid selle peale pole nad sugugi tulnud, et talupojad kaabakaid aitavad. Nii varjanud endid kaabakad 25 a. Keda ennem kätte saadud, lastud läbi lipu, pärast võinud aga vabalt elada igal pool.
EKLA, f 200, m 12:2, 73 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., nr 1 t. - Tony Bollmann < Jüri Kuldkepp, 86 a. (1926)

Jutustaja vanaonu saadud enne 25 a. kätte, kuid teist korda põgenenud ta kohtunikkude käest ära. Nagu harilikult, olnud tal seljas must kuub ja vöö peal. Kohtunik hoidnud teda selja tagant vööst kinni, kuid vanaonu teinud vöö lahti ja jooksnud uksest välja metsa poole. Kohtunik, vöö käes, hakanud teda taga ajama, kuid pole kätte saanud ja sellest ajast jäänudki ta kadunuks. Arvatavasti elanud ta metsas, kui kõik teised kaabakad.
EKLA, f 200, m 12:2, 74 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Leetwa k., Jaagutoa t. - Tony Bollmann < Ann Liinson, 74 a. (1926)