Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Raharendi ja talude ostu aeg

Olustveres lõppenud teoorjus umbes 1869/70. a., mil talud rendi peale läinud. Renti maksetud koha suuruse ja headuse järele. 13 taalri 65 gr. koht maksnud aastas 109 rbl. Kuid rendiaja algul pole peremehed siiski veel tohtinud ise oma äranägemise järele talitada. Nii näituseks kirjutatud mõisast ette, kui palju linu võinud maha teha ja mis üle normi olnud, see võetud ära. Kord tahetud ka Olustvere mõisa taluperemeestel linu mõõta, kuid krahv Fersen pole lasknud vaid ütelnud: „Las nemad teha, mis tahavad, kui aga minule õige rendi ära maksavad.” Rendi ajast peale paranenud märksa talupoegade seisukord.
1888. a. hakatud Olustveres talusi[d] müüma. Eelpool nimetud 13 taalri 65 gr. koht maksnud 2725 rbl ja kõik talud ostetud seal korraga. See tulnud sellest, et mõis ise aidanud peremeestel talusi[d] osta – kellel pole käsiraha olnud sisse maksta, teinud seda mõis ja leping kinnitatud ära. Esialgne sissemaksu summa olnud 300 rbl ja 25 a. jooksul pidanud ostusumma välja maksetama.
EKLA, f 200, m 12:2, 81/2 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Tääksi k., Pütsi t. - Tony Bollmann < Jüri Reiner, 76 a. (1926)

Juba 1846. a. antud Taeverest, mis kroonu mõis olnud, äärepoolsed talud rendile. Hiljem hakatud ka teisi andma. Esimene rent olnud 22 rbl 30 kop 6 a. pärast tõstetud see 30 rbl peale ja peale selle tulnud veel süld puid metsast mõisa vedada ning lõhkuda. 10 a. pärast tõstetud 35 rbl peale ja süld puid, veel 12 a. edasi – 40 rbl ja puud. Selle järele rentinud nimetud mõisa keegi eestlane Jaan Kuldkepp. Esialgu alandanud ta rendi 36 rbl 60 kop peale ja puude vedamise kaotanud ära, kuid 12 a. pärast teinud uue lepingu ja tõstnud rendi 50 rbl peale.
Talude ostmist nimetud mõisas pole üldse olnudki. Kuni maade mõõtmiseni s.o 1904. a. olnud need rendi peal ja peale selle jäänud kroonu valla taludeks, millede eest 9 rbl 70 kop kroonule renti maksetud. See kestnud kuni revolutsioonini.
EKLA, f 200, m 12:2, 82/3 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Nuutre k., Kadaka t.; Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jaan Ramjalg, 87 a.; Jüri Wiilip, 77 a. (1926)

Praegused Taevere valla külad Põhjaka, Pärasaare ja Kaansoo kuulunud Wastsemõisa alla.
EKLA, f 200, m 12:2, 83 (III-5b) < Suure-Jaani khk. -Tony Bollmann (1926)

Pärasaare talud jäänud rendile umbes 1856. a., kuna jutud nimetud mõisast talude ostmise kohta on õige lahkuminevad. Ühed räägivad, et Wastsemõis olla kroonule kuulunud ja see ka kõik talud endistele peremeestele kinkinud ning maksetud ainult tessatini maksu.
EKLA, f 200, m 12:2, 83 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t.; Põhjaka k., Reinu t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a.; Jaan Wentsel, 73 a. (1926)

Kuna teised jälle tõendavad, et talud on ostetud. Esimestena ostetud Lammakorni, Pärasaare nr 1, Saarisoo Jaski ja Kingatu Jüri talud. Sisse maksetud 100 rbl ja leping tehtud 49 a. peale. Pärastistel ostjatel olla lühem tasumise aeg olnud, sest nad pidanud esimestega ühes ära tasuma ja ka suuremat protsenti maksma.
EKLA, f 200, m 12:2, 83 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Kaansoo, Kingatu t. - Tony Bollmann < Jaan Aleksius, 52 a. (1926)

Raharendi peale mineku ajal äganud mõned peremehed, et nüüd ikka viletsam põli tuleb, sest raha ei jää sugugi järele ja ei tea, kuidas renti saab ära tasuda. Suurem jagu olnud rendi ja ostmise poolt, trööstinud araverelisi, et olgu mis on – ega rappeleiba ikka enam ei söö.
EKLA, f 200, m 12:2, 83/4 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Põhjaka k., Reinu t. - Tony Bollmann < Jaan Wentsel, 73 a. (1926)