Suusõnaline traditsioon - Majanduslik seisukord

Teoorjuse ajal olnud majanduslik seisukord äärmiselt vilets. Paremad tööjõud tulnud mõisaväljadele tööle saata, mille all oma töö raskelt kannatanud. Kevadel jäänud külimine alati hiljaks ja sügisel lõikus. Ennem tehtud ikka mõisa töö ära ja siis alles saadud oma töö juure asuda. Põllud olnud äärmiselt lahjad, pole olnud rammu peale panna, selletõttu ka viljasaak kehv ja seegi pudenenud kätte ära. Paljudel peremeestel jäänud ajapuudusel mitmel korral vili põldudele ja lina kitkumata.
EKLA, f 200, m 12:2, 84 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., Säärnoja t.; Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Peeter Kuldkepp, 86 a.; Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Toitmisolud olnud viletsad. Mõnel pool pole isegi kartulit tuntud. Kord toonud jutustaja vanaisa mõisast salaja kartulit ja pannud peenra peale maha kasvama. Sügisel ülesvõttes hakanud vanaema neid kohe toorelt sööma, visanud siis sea ette ja hakanud vanaisaga tõrelema, et mis sa ilmaaegu kartulite all maad raiskad, seda toitu ei söö sigagi. Selle peale läinud siis vanaisa mõisa järele kuulama, kuidas neid toiduks tarvitatakse ja saanud kokapoisi käest tarvisminevat õpetust.
EKLA, f 200, m 12:2, 84/5 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Külli k. - Tony Bollmann < Tiiu Saun, 76 a. (1926)

Üldse pandud vanasti väga vähe kartulid maha, kõigest paar vakka, millest enne ülesvõtmist juba pool ära söödud. Seemne jagu hoitud alal ja terve talv läbi tarvitatud kartulid maiusroana. Suuremalt jaolt söödud oa ja herne leent ning jahukörti.
EKLA, f 200, m 12:2, 85 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as. - Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a. (1926)

Puhast leiba pole üldse olnudki ja söödud rappeleiba. Vili olla niivõrd prahine olnud, et see pole veskil kolust alla läinud. Jutustaja isa olnud mölder ja pidanud ikka kolu juures seisma ning kepiga kiva alla torkima. Sarnasest jahust valmistud leib olla nii pude olnud, et pole saadud õieti ahju panna ega välja võtta, olnud ka väga kibe ja kare. Teomeestele kaasa pannes pandud leiva vahele kaalilõhud, siis pole see nii kare olnud ja saadud vähegi süüa.
Teomeeste toidu suhtes olnud mõis nõudlik, neile pidanud ikka paremat leiba ja liha kaasa panema, vastasel korral antud peremehele peksa. Kuid selle peale vaatamata pole peremehed saanud mõisa nõudmisi täita. Iseäranis Taeveres olnud peremehed väga kehvad ja pannud teomeestele kaasa ainult rappeleiba ja silku. Mõnel pool pole seda ka olnud ja leivakõrvaliseks pandud ainult soola.
EKLA, f 200, m 12:2, 85/6 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Jälevere k., Nugari t. - Tony Bollmann < Peet Tirmann, 78 a. (1926)

Niisama kui toitumisolud olnud ka elamud viletsad, pimedad suitsutared, mille ainukeseks avauseks olnud uks. Selle kaudu tulnud valgust tuppa ja läinud suits välja. Talude ostmise ajal hakatud korstnatega maju ehitama ja mõni teinud vana tarele korstna peale, kuid veel praegu meie ajani ja mõnel pool elamuks suitsu tared (Pärasaares ja Põhjakas).
Teopõlve kadumisega muutunud talupoegade elujärg märksa paremaks. Saadud ju nüüd terve tööjõud oma tööpõllule rakendada, mille tõttu paranenud toitumisolud ja ka elamud.
EKLA, f 200, m 12:2, 86/7 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., Säärnoja t. - Tony Bollmann < Peeter Kuldkepp, 86 a. (1926)