Suusõnaline traditsioon - Usulised liikumised

Vanasti olnud rahvas kaunis ebausklik. Usutud igasugu nõidumisi ja lausumisi. Kord olla Kuhjavere ja Üldeküla nõidumise pärast isegi sõjajalal olnud. Külad vastamisi „teinud loomad ära,” mille tagajärjel nende surevus niivõrd suureks kasvanud, et külad ähvardanud päris tühjaks jääda. Asi läinud niikaugele, et kuulutud sõda. Hakatud siis üksteist kividega loopima, missugusest lahingust Kuhjavere mehed võitjatena välja tulnud. Sellest ajast kadunud ka loomade „ära tegemine”.
EKLA, f 200, m 12:2, 88/9 (III-7) < Suure-Jaani khk., Lõhavere as., Varbola t. - Tony Bollmann < Peeter Kukk, 85 a. (1926)

Kui mõisnik kellegi peremehe talust välja ajanud, läinud see enne lahkumist parsile ja lugenud igas nurgas sõnu. Selle järele ei olevat seal talus tulevastel põlvedel õnne olnud.
Esiisade ajal olla rahvas nüüdselt põlvest palju usklikum olnud. Käidud hoolega kirikus ja peale jumalateenistuse mindud palvemajadesse, kus siis palumist jätkatud. Suurel neljapäeval võetud alati lauarahvast kuni hilja ööseni.
EKLA, f 200, m 12:2, 89 (III-7) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Külli k. - Tony Bollmann < Tiiu Saun, 76 a. (1926)

XVII a. s. tekkinud Olustveres vennastekogudused ja 1820. a. ehitud nimetud kogudusele Aimlas oma maja. Nende tegevuspiirkond olnud kaunis laialdane ja hoidnud paljud tagasi kreeka õigeusku minemast.
EKLA, f 200, m 12:2, 89 (III-7) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a. (1926)

Kreeka õigeusk hakanud Suure-Jaani kihelkonnas levinema 1845. a., mil ka esimesed seitse inimest salvitud. Esimene mineja olnud keegi peremees, kuid suuremalt jaolt olid teised kõik sulased. Kooliõpetajate, kõrtsmikkude, möldrite ja käsitööliste hulgast üldse vene usku minejaid pole olnud. Kihelkonna äärepoolsetes osades olnud usuliikumine palju suurem kui kiriku läheduses. (Kiriku kroonikast).
EKLA, f 200, m 12:2, 89/90 (III-7) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Kiriku kroonikas on nimetud ajajärku väga vähe käsit[le]ud. Aega 1840.–49. a. on kirjedud kõigest 4½ leheküljel. Kohaliku kirikuõpetaja hr. Rosenbergi üteluse järele olnud kirikud tol ajal kontrolli all ja sellepärast pole juletud kõiki sündmusi üles kirjutada. Mõnesuguseid teateid selle aja kohta (nimed vene usku minejate ja luteri usku tagasi tulejate kohta) olla üksikute lehtede peal kusagil akti kaante vahel, kuid seda minule ei näidatud.
Kroonikast leidub, et Vene vaimulikud teinud rahva hulgas kihutustööd usu vastuvõtmiseks. 1847. a. sõitnud emissarid mööda külasid ja ähvardustega sundinud peale vene usku. Mitmed tulnud õpetaja juure nõu küsima, kes neid siis manitsenud ja trööstinud. Vahekord tolle aja õpetajaga olnud rahval nähtavasti hea. Seda näitab asjaolu, et kiriku ümbruses usuliikumine väga vähe maad võtnud.
Missugust mõju usuliikumise peale avaldasid kindralkuberneri käsukirjad 1845. ja 46. a. – ei ole teada.
EKLA, f 200, m 12:2, 90/1 (III-7) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)

Vene usu tulekust räägitakse rahva hulgas järgmist lugu: luteri usu kirikuõpetajad kirjutanud keisrile, et rahvast olevat liig palju ja selletõttu ka neil palju tegemist, kuid inimesed olevat nii vaesed, et ei jõudvat neile seda vaeva ära tasuda. Sellega lootnud nad keisrilt abi saada, kuid saadetud Vene preestreid õpetajatele abiks, kes siis oma lubadustega inimesi Vene usku meelitanud.
EKLA, f 200, m 12:2, 91 (III-7) < Suure-Jaani khk., Regoldi k., Kõõka t. - Tony Bollmann < Tiina Köökler, 71 a. (1926)

Rahvast sundinud Vene usku minema vilets majandusline seisukord. Pole suudetud enam niipalju orjata kui mõis seda nõudnud ega ka maksusid maksta ja et veneusulistele kergemat põlve ning pealegi veel hingemaad lubatud, lahkunud paljud oma isade usust.
EKLA, f 200, m 12:2, 91/2 (III-7) < Suure-Jaani khk., Pärasaare k., Säärnoja t. - Tony Bollmann < Peeter Kuldkepp, 86 a. (1926)

Ka liikunud jutud, et veneusulistele antakse prii kool ja vabastatakse kroonuteenistusest, kuid sündinud just vastupidi. Mõisahärrad pole veneusulisi sallinud ja andnudki need soldatiks. Prii kooli olla siiski mõned ikka saanud.
EKLA, f 200, m 12:2, 92 (III-7) < Suure-Jaani khk., Lahmuse as.; Regoldi k. - Tony Bollmann < Anu Aule, 82 a.; Tõnis Linde, 85 a. (1926)

Suurte hulkadena mindud Pärnu üles kirjutama, kus inimesi murruna koos olnud ja mitu päeva järge tulnud oodata. Paljud tüdinenud ootamast ja pööranud kirjutamata koju tagasi. Kirjutajad olnud tööst ülekoormatud ja ütelnud inimestele, „Mis te ilmaaegu vaevate endid, ega peale usu mitte midagi ei anta.” Kuid välja minnes olnud uste juures agendid, kes sundinud tagasi minema ning lausunud: „Ärge uskuge nende juttu, mis teile lubatud, saab ka antud.” Mitmed olnud kahevahel – ei teadnud kelle juttu uskuda, kuid siiski pööranud suurem jagu tagasi ja lasknud ikka üles kirjutada.
EKLA, f 200, m 12:2, 92/3 (III-7) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a. (1926)

Esiteks kirjutud ainult nimed üles ja antud siis 6 nädalit aega järelemõtlemiseks, ent selle järele alles salvitud.
EKLA, f 200, m 12:2, 93 (III-7) < Suure-Jaani khk., Leetwa k., Jaagutoa t. - Tony Bollmann < Ann Liinson, 74 a. (1926)

Veneusuliste peale vaadanud mõis viltu silmaga. Mõisnikud olnud suured vastased ja püüdnud rahvast tagasi hoida. Kord ütelnud Taevere Wahl: „Teie rumalad tahate vene usku minna, papid pobisevad teile, mis te sellest teate, teie vahetate lamba naha jänese naha vastu.” Kuid kõigi hoiatuste ja manitsuste peale vaatamata olnud luteri usust taganejate arv suur.
EKLA, f 200, m 12:2, 93 (III-7) < Suure-Jaani khk., Taevere as., Väljaotsa t. - Tony Bollmann < Jüri Wiilip, 77 a. (1926)