Suusõnaline traditsioon - Hariduseline olukord vanemast ajast peale

Umbes 140 a. eest on Taeveres juba kool olnud. See asunud ÃŒhes viletsas Vihu saunas, kuhu õppimisele ÃŒlesantud oli 9 last, kuid katsumise ajal olla seal kõigest 3 last olnud. Kes seal kooliõpetaja olnud – ei ole teada. 1807. a. pandud kool Nõmme tallu ja kooliõpetajaks selle talu perenaine Marry Siem. See olnud rahvuse poolest lÀtlane, kuid kõnelenud ka eesti ja saksa keelt. M. Siem olnud õpetajaks kuni 1830. a. Tema aeges viidud lapsed enne kooli panemist kirikuõpetaja juure katsumisele ja kes „rumalad” olnud, s.o pole mõistnud lugeda, saadetud mÀÀramata aja peale kooli. Kooliõpetaja saanud tasuks iga lapse pealt teatud arv vilja, peale selle olnud tal veel kasutamiseks maa, mille eest pidanud aga mõisale tegu tegema. Kooliaeg pidanud kestma mardipÀevast kuni lihavõttepÃŒhadeni. JÀrgmine õpetaja olnud Ann Tõhker (1830.–34. a.). 1834. a. toodud kool Kadaka tallu ja õpetajaks pandud Jaan Nõmmik. See olnud kooli peal kõigest kolm aastat ja lÀinud Àra Võrumaale Karaskisse vene kiriku köstriks. Selle jÀrele pannud kirikuõpetaja Schnell kooliõpetajaks Jaan Nõmmiku venna Taaveti tema ilusa lauluhÀÀle pÀrast. Taavet Nõmmik olnud õpetajaks 1837.–1859. a. 1846. a. toodud kool Kase tallu, kus ta ka praegu asub. 1859. a. saanud õpetajaks Julius Nõmmik ja 1887. a. praegune õpetaja JÃŒri Nõmmik. 1859. a. tulnud juba sunduslik kooliskÀimine ja aeg mÀÀratud kindlaks kahe aasta peale. 1860. a. õpetatud nimetud koolis ka juba kirjutamist ning rehkendamist. Peale nende muidugi endiselt piiblilugu ja katekismust.
EKLA, f 200, m 12:2, 94/5 (III-8) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani - Tony Bollmann < JÌri Nõmmik (1926)

Kadaka talus olnud kooliks ÃŒksainuke tuba. Seal õpitud ja ka ÃŒhtlasi elatud. Koolis kÀidud oskuse jÀrele. Kes lugeda osanud, kÀinud ÃŒhe talve ja veel vÀhem, kuna mitteoskajad nii kaua kui lugemine selge. Mõni kÀinud koolis kuni leerini. Kes kirikuõpetajaga hÀsti lÀbi saanud, sel pole tarvis olnudki lapsi kooli saata, vaatamata selle peale, kas nad lugeda mõistsid või mitte. Koolitunnid algasid hommiku kella 8-st ja kestnud kuni õhtu kella kaheksani. Kogu aeg loetud ja kui sellest Àra tÃŒdinetud, siis vahepeal ka lauldud. Loetud ainult piiblilugu, tõstamenti ja katekismust ning lauldud vaimulikke laule. Ilmalikke pole sugugi õpetatud. Ka olnud koolis oma karistused: kes õpetajale pole osanud vastata – jÀetud söömata või pandud nurka. KoerustÃŒkkide eest andnud õpetaja vitsu.
EKLA, f 200, m 12:2, 95/6 (III-8) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Ka Kasel koosnenud kooliruumid niisama kui Kadakalgi ainult Ìhest toast. Seal lapsed õppinud ja ka maganud.
EKLA, f 200, m 12:2, 96 (III-8) < Suure-Jaani khk., JÀlevere k., Nugari t. - Tony Bollmann < Peet Tirmann, 78 a. (1926)

Olustveres olla kool tekkinud umbes 100 a. eest. See asunud TÀÀksi kÃŒlas Lutsu talus, kust ta 1868. a. ÃŒleviidud Toima tallu. Esimeseks kooliõpetajaks olnud seal Peeter Suurkask. 1874. a. toodud kool ÃŒle Tillo-Reinu tallu, kus ta ka praegu asub ja millest kool ka oma nime on saanud (Tillo-Reinu algkool). 1875. a. alganud kool oma tegevust, missuguse tegevusse astumisega kaotud Àra Aimla ja hiljem Navesti koolid. 1877. a. olnud kool kaheklassiline, 1877.–1919. a. kolmeklassiline, 1919 – nelja- ja 1924/5. a. viieklassiline. Aimlas olnud kooliõpetajaks 1840.–50. a. Mihkel Moor. Selle jÀrele 1850.–75. a. Jaan Moor, kes ka ÃŒhes kooliga Tillo-Reinule tulnud. Aimlas olnud kool tÀiesti ilma klassideta ja ÃŒldse õppinud seal 25 last. Palgaks saanud kooliõpetaja viis vakka vilja, natuke heinamaad ja pisut kÌÌnla raha. Tillo-Reinul on õpetajatel juba kindlad palgad. Esimeseks kooliõpetajaks olnud seal Jaak Ralja (1875.–83. a.). Selle jÀrele Jaan Hansen (1883.–1911. a.). Peale 1911. a. vÀga tihti vaheldunud kooliõpetajad. Praegu on nimetud kooli juhatajaks Johannes Laur. Alguses õppinud Tillo-Reinul umbes 70 last. 1880. a. tõusnud õpilaste arv 100 peale ja 1888. a. 126 peale. Selle jÀrele vÀhenenud arv kaheksakÃŒmneni, kuid tõusnud jÀlle pea 126ni. Kool töötanud seni viie klassiga ja kÀesoleval aastal avatavat kuues klass. Kavatsusel olevat uue moodsa koolimaja ehitamine, sest praegune on kuue klassiga töötamiseks liig vÀike.
EKLA, f 200, m 12:2, 97/8 (III-8) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., TÀÀksi k., Tillo-Reinu t. - Tony Bollmann < Johannes Laur (1926)

1865.–70. a. olnud nimetud koolis lastel sunduslik kÀimine, kuid kindlat korda siiski veel pole olnud. Koolitunnid hakanud hommikust peale ja kestnud õhtuni. Tundide vaheaega pole olnud ja kui ÃŒhe aine lugemisest oldud tÃŒdinenud, hakatud teist. Peamiselt loetud tõstamenti ja piiblilugu. Harilikult hommikupoole loetud ikka piiblilugu. Juba kella 5-st aetud lapsed ÃŒles, kus siis ÃŒks valju hÀÀlega piibliloo tÃŒki ette lugenud neli kuni viis korda ja pÀrast hakatud kÃŒsima. Õhtupoole õpetatud laulmist ja vahel ka kirjutamist, laulmise puhul õpitud enne salm pÀhe ja siis alles hakatud viisiga peale.
EKLA, f 200, m 12:2, 98/9 (III-8) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., ÜldekÃŒla, Aadama t. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a. (1926)

Regoldi kool olla alguse saanud umbes 100 a. eest VÀljaotsa talus olevast Savi saunast. See olnud vÀike parredega rehetuba ja kui kooliõpetaja vÀlja lÀinud, tõstnud poisid jalgadega lae ÃŒles. Savi saunast nihkunud kool edasi Sillaotsa tallu. See olla aga varsti Àra põlenud ja siis sama ligidale uus ehitud. Uus ehitud juba nimelt koolimajaks, olnud 3–4 sÃŒlda pikk ja 3 sÃŒlda lai. Umbes 48 a. tagasi ehitud selle veel umbes 3 sÃŒlda puu osa otsa. Seal peetud kooli kuni 1901. a., mil praegune telliskivist koolimaja ehitatud. Kool töötab praegu nelja klassiga ja kahe õpetajaga. Juhatajaks hr. Pajur.
EKLA, f 200, m 12:2, 99 (III-8) < Suure-Jaani khk., Regoldi k. - Tony Bollmann < Aleksander Pajur (1926)

RÀÀka kooli asutamisaasta pole teada, kuid arvatavasti olla ta umbes 100 a. vana. Vanasti asunud kool Sillaotsal ja sealt toodud Ìle RÀÀkale ning kooliõpetajaks pandud Urtsiku Toomas. Tema jÀrele olnud kolm põlve õpetajateks Kööblerid. Kool töötab praegu nelja klassiga ja juhatajaks on hr. Sikk.
EKLA, f 200, m 12:2, 100 (III-8) < Suure-Jaani khk., RÀÀka k. - Tony Bollmann < Sikk (1926)

Ka RÀÀkal koosnenud kool ainult Ìhest toast ja reialusest. Toas olnud kaks lauda, mille Ìmber lapsed õppinud ja reiall magatud. Nii kui igas kooliski tol ajal, õpitud ainult lugema ja hiljem hakatud poistele ka kirjutamist õpetama.
EKLA, f 200, m 12:2, 100 (III-8) < Suure-Jaani khk., Leetwa k., Jaagutoa t.; Põhjaka k., Reinu t. - Tony Bollmann < Ann Liinson, 74 a.; Jaan Wentsel, 73 a. (1926)

Wanasti asunud Lõhaveres Laose-Adu kool, kuid selle saatusest pole midagi teada. 1850.–60. aastatel olnud seal õpetajaks Liiva Jaan. Kooliruumideks olnud nii kui igal pool tol ajal kammer ja rehealune. Toas olnud kaks lauda – ÃŒhe ÃŒmber istunud targemad ja teise ÃŒmber rumalamad õpilased. 1850. a. õpetatud ainult lugemist ja kuuekÃŒmnendatel aastatel tulnud kirjutamine juure. Koolis kÀidud mardipÀevast maarjapÀevani. Vahepeal kodu ÃŒldse pole lastud ja kogu aeg elatud koolis. TÃŒtarlapsed maganud koolitoas põrandal ja poisid rehe all parsil. Laste elu koolis olnud vÀga vilets, iseÀranis just magamise poolest. Hommikul pidanud lapsed magamiskotid vÀlja rÀÀsta alla viima, kus neile teinekord vett peale tilkunud ja õhtul sisse viies olnud jÀÀpurikad kottide kÃŒljes, mis siis kÃŒlje all Àra sulanud. Harilikult pannud nad ikka tekid alla, siis olla kÃŒljealune vÀhe soojem olnud ja kuued võetud peale. Tihti hommikuti ÃŒles tõustes olnud mõned pÀris kÃŒlmanud nÀgudega.
EKLA, f 200, m 12:2, 100/1 (III-8) < Suure-Jaani khk., Lõhavere, WiluvÀlja t.; Taevere, Kirikuvald, Nigula t. - Tony Bollmann < Jaan GrÌnbaum, 87 a.; Ann Ilves, 79 a. (1926)