Suusõnaline traditsioon - Hariduseline olukord vanemast ajast peale

Umbes 140 a. eest on Taeveres juba kool olnud. See asunud ühes viletsas Vihu saunas, kuhu õppimisele ülesantud oli 9 last, kuid katsumise ajal olla seal kõigest 3 last olnud. Kes seal kooliõpetaja olnud – ei ole teada. 1807. a. pandud kool Nõmme tallu ja kooliõpetajaks selle talu perenaine Marry Siem. See olnud rahvuse poolest lätlane, kuid kõnelenud ka eesti ja saksa keelt. M. Siem olnud õpetajaks kuni 1830. a. Tema aeges viidud lapsed enne kooli panemist kirikuõpetaja juure katsumisele ja kes „rumalad” olnud, s.o pole mõistnud lugeda, saadetud määramata aja peale kooli. Kooliõpetaja saanud tasuks iga lapse pealt teatud arv vilja, peale selle olnud tal veel kasutamiseks maa, mille eest pidanud aga mõisale tegu tegema. Kooliaeg pidanud kestma mardipäevast kuni lihavõttepühadeni. Järgmine õpetaja olnud Ann Tõhker (1830.–34. a.). 1834. a. toodud kool Kadaka tallu ja õpetajaks pandud Jaan Nõmmik. See olnud kooli peal kõigest kolm aastat ja läinud ära Võrumaale Karaskisse vene kiriku köstriks. Selle järele pannud kirikuõpetaja Schnell kooliõpetajaks Jaan Nõmmiku venna Taaveti tema ilusa lauluhääle pärast. Taavet Nõmmik olnud õpetajaks 1837.–1859. a. 1846. a. toodud kool Kase tallu, kus ta ka praegu asub. 1859. a. saanud õpetajaks Julius Nõmmik ja 1887. a. praegune õpetaja Jüri Nõmmik. 1859. a. tulnud juba sunduslik kooliskäimine ja aeg määratud kindlaks kahe aasta peale. 1860. a. õpetatud nimetud koolis ka juba kirjutamist ning rehkendamist. Peale nende muidugi endiselt piiblilugu ja katekismust.
EKLA, f 200, m 12:2, 94/5 (III-8) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani - Tony Bollmann < Jüri Nõmmik (1926)

Kadaka talus olnud kooliks üksainuke tuba. Seal õpitud ja ka ühtlasi elatud. Koolis käidud oskuse järele. Kes lugeda osanud, käinud ühe talve ja veel vähem, kuna mitteoskajad nii kaua kui lugemine selge. Mõni käinud koolis kuni leerini. Kes kirikuõpetajaga hästi läbi saanud, sel pole tarvis olnudki lapsi kooli saata, vaatamata selle peale, kas nad lugeda mõistsid või mitte. Koolitunnid algasid hommiku kella 8-st ja kestnud kuni õhtu kella kaheksani. Kogu aeg loetud ja kui sellest ära tüdinetud, siis vahepeal ka lauldud. Loetud ainult piiblilugu, tõstamenti ja katekismust ning lauldud vaimulikke laule. Ilmalikke pole sugugi õpetatud. Ka olnud koolis oma karistused: kes õpetajale pole osanud vastata – jäetud söömata või pandud nurka. Koerustükkide eest andnud õpetaja vitsu.
EKLA, f 200, m 12:2, 95/6 (III-8) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Ka Kasel koosnenud kooliruumid niisama kui Kadakalgi ainult ühest toast. Seal lapsed õppinud ja ka maganud.
EKLA, f 200, m 12:2, 96 (III-8) < Suure-Jaani khk., Jälevere k., Nugari t. - Tony Bollmann < Peet Tirmann, 78 a. (1926)

Olustveres olla kool tekkinud umbes 100 a. eest. See asunud Tääksi külas Lutsu talus, kust ta 1868. a. üleviidud Toima tallu. Esimeseks kooliõpetajaks olnud seal Peeter Suurkask. 1874. a. toodud kool üle Tillo-Reinu tallu, kus ta ka praegu asub ja millest kool ka oma nime on saanud (Tillo-Reinu algkool). 1875. a. alganud kool oma tegevust, missuguse tegevusse astumisega kaotud ära Aimla ja hiljem Navesti koolid. 1877. a. olnud kool kaheklassiline, 1877.–1919. a. kolmeklassiline, 1919 – nelja- ja 1924/5. a. viieklassiline. Aimlas olnud kooliõpetajaks 1840.–50. a. Mihkel Moor. Selle järele 1850.–75. a. Jaan Moor, kes ka ühes kooliga Tillo-Reinule tulnud. Aimlas olnud kool täiesti ilma klassideta ja üldse õppinud seal 25 last. Palgaks saanud kooliõpetaja viis vakka vilja, natuke heinamaad ja pisut küünla raha. Tillo-Reinul on õpetajatel juba kindlad palgad. Esimeseks kooliõpetajaks olnud seal Jaak Ralja (1875.–83. a.). Selle järele Jaan Hansen (1883.–1911. a.). Peale 1911. a. väga tihti vaheldunud kooliõpetajad. Praegu on nimetud kooli juhatajaks Johannes Laur. Alguses õppinud Tillo-Reinul umbes 70 last. 1880. a. tõusnud õpilaste arv 100 peale ja 1888. a. 126 peale. Selle järele vähenenud arv kaheksakümneni, kuid tõusnud jälle pea 126ni. Kool töötanud seni viie klassiga ja käesoleval aastal avatavat kuues klass. Kavatsusel olevat uue moodsa koolimaja ehitamine, sest praegune on kuue klassiga töötamiseks liig väike.
EKLA, f 200, m 12:2, 97/8 (III-8) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Tääksi k., Tillo-Reinu t. - Tony Bollmann < Johannes Laur (1926)

1865.–70. a. olnud nimetud koolis lastel sunduslik käimine, kuid kindlat korda siiski veel pole olnud. Koolitunnid hakanud hommikust peale ja kestnud õhtuni. Tundide vaheaega pole olnud ja kui ühe aine lugemisest oldud tüdinenud, hakatud teist. Peamiselt loetud tõstamenti ja piiblilugu. Harilikult hommikupoole loetud ikka piiblilugu. Juba kella 5-st aetud lapsed üles, kus siis üks valju häälega piibliloo tüki ette lugenud neli kuni viis korda ja pärast hakatud küsima. Õhtupoole õpetatud laulmist ja vahel ka kirjutamist, laulmise puhul õpitud enne salm pähe ja siis alles hakatud viisiga peale.
EKLA, f 200, m 12:2, 98/9 (III-8) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Üldeküla, Aadama t. - Tony Bollmann < Jaan Hansen, 66 a. (1926)

Regoldi kool olla alguse saanud umbes 100 a. eest Väljaotsa talus olevast Savi saunast. See olnud väike parredega rehetuba ja kui kooliõpetaja välja läinud, tõstnud poisid jalgadega lae üles. Savi saunast nihkunud kool edasi Sillaotsa tallu. See olla aga varsti ära põlenud ja siis sama ligidale uus ehitud. Uus ehitud juba nimelt koolimajaks, olnud 3–4 sülda pikk ja 3 sülda lai. Umbes 48 a. tagasi ehitud selle veel umbes 3 sülda puu osa otsa. Seal peetud kooli kuni 1901. a., mil praegune telliskivist koolimaja ehitatud. Kool töötab praegu nelja klassiga ja kahe õpetajaga. Juhatajaks hr. Pajur.
EKLA, f 200, m 12:2, 99 (III-8) < Suure-Jaani khk., Regoldi k. - Tony Bollmann < Aleksander Pajur (1926)

Rääka kooli asutamisaasta pole teada, kuid arvatavasti olla ta umbes 100 a. vana. Vanasti asunud kool Sillaotsal ja sealt toodud üle Rääkale ning kooliõpetajaks pandud Urtsiku Toomas. Tema järele olnud kolm põlve õpetajateks Kööblerid. Kool töötab praegu nelja klassiga ja juhatajaks on hr. Sikk.
EKLA, f 200, m 12:2, 100 (III-8) < Suure-Jaani khk., Rääka k. - Tony Bollmann < Sikk (1926)

Ka Rääkal koosnenud kool ainult ühest toast ja reialusest. Toas olnud kaks lauda, mille ümber lapsed õppinud ja reiall magatud. Nii kui igas kooliski tol ajal, õpitud ainult lugema ja hiljem hakatud poistele ka kirjutamist õpetama.
EKLA, f 200, m 12:2, 100 (III-8) < Suure-Jaani khk., Leetwa k., Jaagutoa t.; Põhjaka k., Reinu t. - Tony Bollmann < Ann Liinson, 74 a.; Jaan Wentsel, 73 a. (1926)

Wanasti asunud Lõhaveres Laose-Adu kool, kuid selle saatusest pole midagi teada. 1850.–60. aastatel olnud seal õpetajaks Liiva Jaan. Kooliruumideks olnud nii kui igal pool tol ajal kammer ja rehealune. Toas olnud kaks lauda – ühe ümber istunud targemad ja teise ümber rumalamad õpilased. 1850. a. õpetatud ainult lugemist ja kuuekümnendatel aastatel tulnud kirjutamine juure. Koolis käidud mardipäevast maarjapäevani. Vahepeal kodu üldse pole lastud ja kogu aeg elatud koolis. Tütarlapsed maganud koolitoas põrandal ja poisid rehe all parsil. Laste elu koolis olnud väga vilets, iseäranis just magamise poolest. Hommikul pidanud lapsed magamiskotid välja räästa alla viima, kus neile teinekord vett peale tilkunud ja õhtul sisse viies olnud jääpurikad kottide küljes, mis siis külje all ära sulanud. Harilikult pannud nad ikka tekid alla, siis olla küljealune vähe soojem olnud ja kuued võetud peale. Tihti hommikuti üles tõustes olnud mõned päris külmanud nägudega.
EKLA, f 200, m 12:2, 100/1 (III-8) < Suure-Jaani khk., Lõhavere, Wiluvälja t.; Taevere, Kirikuvald, Nigula t. - Tony Bollmann < Jaan Grünbaum, 87 a.; Ann Ilves, 79 a. (1926)