Suusõnaline traditsioon - Ärkamisaeg

Tähtsamaks ärkamisaja tegelaseks tuleks nimetada tolleaegset kihelkonna kooliõpetajat ja kiriku köstrit Joosep Kappi. Esialgu töötanud ta käsikäes C. R. Jakobsoniga, kuid hiljem löönud lahku. Abielludes sakslase von Martensiga muutunud ta enam saksameelseks, kuid selle peale vaatamata olnud tuline isamaalane ja püüdnud ka oma õpilastes isamaalist vaimu äratada. Tema asutud olla praegune haridusselts Ilmatar kui laulu ja mängu selts 1887. a.
EKLA, f 200, m 12:2, 101/2 (III-9) < Suure-Jaani khk., Regoldi k. - Tony Bollmann < Aleksander Pajur (1926)

Nimetud ajajärk on avaldanud peaasjalikult laulukooride loomises ja nende tegutsemises. Kooride asutajaks olnud eelpool nimetud Joosep Kapp, kes ise ühtlasi olnud ka meestekoori juhatajaks, kuna segakoore juhatanud tolleaegne vallakooli õpetaja Julius Nõmmik ja Lahmuse kooliõpetaja Tõnu Simonlatser, keda rahvas lihtsalt Lahmuse Tõnuks kutsunud. Julius Nõmmik olnud ka esimene muusikakoori juhataja. Need kolm koori tegutsenud kuni 1886. a., mil asutatud üldine kihelkonna laulukoor.
EKLA, f 200, m 12:2, 102 (III-9) < Suure-Jaani khk., Suure-Jaani - Tony Bollmann < Jüri Nõmmik (1926)

Veel võiks vast ärkamisaja tegelaseks nimetada Mihkel Rebast Õnniste külast, kes olnud üks Aleksandrikooli mõtte algatajatest. Tema viinud ka kooli plaani Riiga kuberneri kätte. Kuberneri juure olnud tol ajal väga raske peaseda ja et mitte kahtlust äratada, läinud ta lihtsalt soola-leiba viima, mis sel ajal väga moes olnud. Soola asemel pannud ta aga leiva sisse kooli plaani ja nii sattunudki see kuberneri kätte.
EKLA, f 200, m 12:2, 103 (III-9) < Suure-Jaani khk., Õnniste k., Alttalu - Tony Bollmann < Mari Rebane, 66 a. (1926)

Ajalehti loetud sel ajal väga vähe. Enamasti käinud leht ikka vallakirjutajatel ja kooliõpetajatel. Olustvere vallas käinud mõnel üksikul taluperemehel Postimees, kellede juures siis pühapäeviti terve küla lehte käinud lugemas. Türgi sõja ajal ja Sakala ilmumisega hakatud juba huvi tundma ajakirjanduse vastu ja siis suurenenud ka tellijate arv.
EKLA, f 200, m 12:2, 103 (III-9) < Suure-Jaani khk., Tääksi k., Pütsi t. - Tony Bollmann < Jüri Reiner, 76 a. (1926)

Sugugi parem lugu pole Taeveres olnud. Seal käinud peale kooliõpetajate Postimees ainult Kõnnu Tõnisel, kelle juures siis teised peremehed ka lugemas käinud. Mõned leidnud ajalehe lugemise päris huvitava olevat ja tellinud siis omale ka tema eeskujul. Sakala ilmumisega tõusnud märksa lugejate arv ja küla peale käinud juba [mitu] eksemplari.
EKLA, f 200, m 12:2, 103/4 (III-9) < Suure-Jaani khk., Taevere v., Nuutre k., Kadaka t. - Tony Bollmann < Jaan Ramjalg, 87 a. (1926)

Praegu ei ole vist enam ühtegi ajaleheta talu ja paljudel ei puudu ka peale Viljandis ilmuvate ajalehtede pealinna ajalehed. Hilisemal ajal on igal pool tekkinud kõiksugu seltsid ja ühingud. Olustveres on asutud Rahva Raamatukogu Selts, millel on ka oma lugemislaud ja kus on tarvitada kõik vabariigis ilmuvad ajalehed ning ajakirjad. Sarnane selts on olemas ka veel Kaansoos. Peale selle on pea igal pool üle kihelkonna oma noorsoo-, spordi- ja muusikaseltsid ja kõiksugu ühingud (piimaühisused, tuletõrje, ühispangad ja m.)
EKLA, f 200, m 12:2, 104 (III-9) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Tääksi k., Tillo-Reinu t. - Tony Bollmann < Johannes Laur (1926)