Suusõnaline traditsioon - 1905. aasta

Ajal, kui võimaldati Tartu kokku tulla hädasi[d] kaebama, olnud ka Olustveres liikumist märgata. Koolimaja juure kutsutud koosolek kokku, kus ka Tartu koosolekule saadikud valitud. Juhatajaks valitud kooliõpetaja Pajur, kes siis ka esimesena kõnelenud. Tema sihiks olnud inimestele selgitada tolleaegset olukorda, kus ülemkiht alamat rõhub ja näidata, kuivõrd ebaõiged on seisuste vahekorrad. Inimesed näinud, et oli antud vähe võimalust tegutseda ja alganud liikumine. Seal püüdnud kõneleja jälle inimesi rahustada, selgitanud et külast pole võimalik revolutsiooni alustada, mõttetu olla seda teha, sest see tuua ainult raskusi ja sekeldusi. Selle järele jäänud vähe rahulikumaks, kuid varsti löönud tuli uuesti lõkkele. Etteotsa seganud element, kes pole olnud küllalt aateline ja võtnud võimu oma kätte. Vallavalitsus lastud lahti ja asemele valitud viieliikmeline „rahva büroo”. Büroo juhatajaks olnud kohaliku kooli vene usku abi-kooliõpetaja Jansen. See olnud võrdlemisi noor mees, alles seminari lõpetanud ja poliitikas täiesti vilumata. Büroo liikmed püüdnud mässulisi aidata ja kogunud nende heaks raha. Liikumas olnud kuulujutud mustasaja ilmumisest, mis kõik inimesed ärevile ajanud. Järsku esimesel jõulupühal ilmunud karistussalk kindral Besobrasovi juhatusel, kes kohe arreteerinud büroo liikmed ja protokollikirjutaja. Arreteeritud viidud Viljandi ja tahetud seal kohe maha lasta, kuid sealne kreeka õigeusu preester palunud nende eest ja nii toodud nad 5. jaanuaril Olustvere tagasi sõjaväljakohtu ette. Samal päeval tehtud ka otsus: kolm inimest mõistetud surma mahalaskmise läbi ja kahele ihunuhtlust. 7. jaanuaril saadetud otsus täide. Kaks inimest – büroo juhataja Jansen ja peremees Hans Tõkke lastud maha, kuna kolmandale Hans Kivisild’ile eestkostmise peale armu antud ja surmaotsus ihunuhtluseks ümber muudetud. Ihunuhtlust saanud veel protokollikirjutaja Puusild ja peremees Villems. Igaüks 200 hoopi.
Sõjaväljakohtule antud sisse ka valekaebtusi ja eriti just nende peale, kes olnud esimesed selgitajad ja keda siis ka arreteeritud. Kuid et valekaebajatel pole olnud mingisuguseid põhjendusi ette tuua ja et neil ka minevikus mingisuguseid kahtlusi pole olnud, lastud nad kohe vabaks. Peale karistuse täidesaatmist vannutanud kohalik luteri usu õpetaja kõiki sealolijaid uuesti riigile.
EKLA, f 200, m 12:2, 109/12 (III-11) < Suure-Jaani khk., Regoldi k. - Tony Bollmann < Aleksander Pajur (1926)

Eelpoolnimetud büroo liikmed nõudnud vallavanemalt rahakapi võtmeid, mida see pole aga annud ja karistussalga ilmumisel olnud mehed parajasti rahakapi lõhkumisega ametis, kes nad püssipäradega laiali ajanud. Peale selle kutsunud vallamaja juure terve valla inimesed kokku 16 a. peale kuni viimase vanaduseni. Nimekirja järele võetud iga kümme vahi alla ja missuguse kümne hulgas juhtunud tagaotsitav olema, pidanud need teised teda üles otsima. Vastasel korral ähvardud karistada ja majad põlema panna.
Karistuse täidesaatmiseks olnud peksmise jaoks terve koorem vitsakimpe valmis tehtud. Peale selle kui Olustveres oli kohtuotsused juba täide saadetud, võetud üks peremees Hans Riiner küüdimeheks, kes siis vitsakimbukoorma Taevere vallamaja juure pidanud viima. Riiner sõitnud üksi, kedagi pole temaga kaasa saadetud, tee peal visanud ta koorma pealt maha ja ise sõitnud minema. Karistussalga Taevere vallamaja juure jõudmisel pole seal ühtegi vitsakimpu olnud, millega oleks saadud karistusalus[e]i[d] karistada ja nuheldud siis vallamaja juurest murtud akaatsia okstega.
EKLA, f 200, m 12:2, 112/3 (III-11) < Suure-Jaani khk., Tääksi k., Pütsi t. - Tony Bollmann < Jüri Reiner, 76 a. (1926)

Taeveres alganud rahutused novembrikuu lõpul. Peale Tartu koosoleku kutsutud vallamajja koosolek kokku, kus siis Tartus kokkuseatud Tõnissoni kava vastu võetud. Koosolekul ülesvõetud muud küsimused kandnud puht majanduslist laadi. Koosolek olnud kaunis käremeelne – ühed tahtnud vallamajas olevat urädnikut välja ajada, teised seisnud jälle vastu, kuid vahejuhtumisi mingisuguseid pole olnud. Karistussalga poolt arreteeritud kaks kooliõpetajat, vallakirjutaja, kes olnud protokollikirjutajaks ja üks taluperemees. Nende kohta tehtud kohe surmaotsus, kuid kohaliku kirikuõpetaja eestkostmisel saanud vabaks. 8. jaanuaril ilmunud karistussalk nimetud vallamaja juure, kuhu terve valla rahvas oli kokku aetud. Seal antud karistussalgale süüalused üles, kuid peamiselt just vargad ja röövijad, kellede üle siis ka kohut mõistetud. Viiele antud ihunuhtlust ja 16 saadetud valla täisnõukogu poolt Siberisse asumisele. Poliitika pärast pole Taeveres ühtegi karistud.
EKLA, f 200, m 12:2, 114/5 (III-11) < Suure-Jaani khk., Olustvere v., Kärvere k., Putku t. - Tony Bollmann < Liisa Kivisild, 85 a. (1926)

Taevere vallamaja juures olnud karistussalgaga ühes kurikuulus Sievers. Seal hüüdnud ta valju häälega: „Teie olep rumal rahvas, teie ei tea, mis teie tahap, lähep moisa ja küsip moisaherra käest nou.”
EKLA, f 200, m 12:2, 115 (III-11) < Suure-Jaani khk., Lahmuse m. - Tony Bollmann < Tõnis Ihlhoff (1926)

Toon siin ärakirja ühest tolle aja vallavolikogu protokollist, missugune karistussalga poolt maksvusetuks tunnistud:
Taevere vallavalitsuse protokoll 22. dets. 1905. a. nr 103.
Vallavanem Simonlatser pani volikogule ette, et praeguse vallamaksu korra järele ei ole enam tuleval aastal vallamaksusi[d] sisse nõuda võimalik rahva seas oleva ärevuse pärast, sest andku siis volikogu otsust, millega peavad 1906. a. vallakulud kaetud saama.
Volikogu seda ettepanekut tähelepanemise alla võttes leiab, et praegune vallamaksude määrus ei ole mitte õige, sest et 14-a[astane] poisikene peab nõnda sama palju maksma kui täisealine inimene ja kellel on mitu tuhat rubla varandust ja endise korra järele vallamaksu 1906. aastal rahva seas oleva ärevuse pärast pole enam võimalik sisse nõuda, sellepärast on vaja progressivilist maksude võtmist sisse seada. Et aga progressivilise maksu sisseseadmiseks tarvis on palju eeltöösid teha, siis tuleb 1906. aasta valla kulude katmiseks muud abinõusid otsida, siis volikogu ühel häälel otsustas:
Need vallaväljaminekud, mis maksujaotuse järgi 1906. a. tulevad sisse võtta ning vallavalitsusele kohuseks anda 1906. aastal eeltööd ära teha progressivilise maksu sisseseadmiseks ning vanad võlad sisse nõuda.
Vallavanema ja volimeeste allkirjad.
EKLA, f 200, m 12:2, 115/7 (III-11) < Suure-Jaani khk. - Tony Bollmann (1926)